Dili, 20 Janeiru 2025 (Média Democracia) – Asosiasaun Jornalista Timor-Leste AJTL servisu hamutuk ho OXFAM Timor-Leste implementa média tour ba daha’at nian husi projetu mudansa justisa klimatika ne’ebé hetan apoiu husi Oxfam Honkong
Prezidente AJTL Zeovonia F. Vieira hateten, realiza média Tour iha Lospalos Baucau, Ermera ikus liu iha Oe-Cusse Postu-Administrativu Oesilu suku Bobometo, entaun liuhusi projetu ne’e AJTL no Oxfam realiza ona média Brifing hodi identifika asuntu liga problema mudansa klimatika ba feto no labarik feto inklui ema difisiensia
“Problema hirak ne’e jornalista identifika ona kona-ba asuntu krize bee moos tanba afeita husi bailoro naruk nomos lalaok ema nian la tau importansia atu proteje ambiente, nune’e labele hetan impaktu ba komunidade sira nia moris no grupu vuneravel sira.” Dehan Prezidente AJTL Zeovonia F. Vieira
Nia hatutan setor agrikultura bainhira hetan impaktu husi mudansa klimatika iha area rural ne’ebé jornalista la to’o atu halo kobertura entaun AJTL foti oportunidade ida ne’e lori jornalista ba iha area rural oinsá atu identifika feto no labarik feto sira nia luta sobrevive hodi lao ho distansia ne’ebé dook buka bee moos atu fasilita ba sira nia moris.
“Impaktu agrikultura nian ba komunidade sira atu hetan rendimentu ne’ebé atu ajuda sira maibé impaktu husi mudansa klimatika ne’e akontese ho tempu ne’ebé naruk. Ita mós sei buka istoria susesu moris no estudu kazu sira ne’ebé joven no grupu komunidade sira halo oinsá atu konserva bee moos, nune’e ajuda komunidade sira bele uza bee moos ho distansia ne’ebé besik. Tanba solusaun liuhusi matenek lokal sira hala’o atu ajuda sira, nune’e labele hein tempu naruk mai husi governu, asaun lori bee moos ba besik komunidade sira ida ne’e mak ita halo.” Dehan Prezidente AJTL
Nia afirma AJTL mós apresia ba OXFAM Timor-Leste tanba kontinua fó fiar ba AJTL hodi halo média tour, tanba liuhusi média tour ida ne’e fó benefisiu ba ema sira ne’ebé fó sai sira nia lian maibé laos Jornalista mesak mak fó benefisiu ba sira atu sira fó lian ne’ebé durante ne’e la hakbesik ba atu sira-nia lian mai lideransa sira bele rezolve sira nia problema durante sira infrenta
“AJTL nia prinsipiu no komitmentu fó espasu barak liubá ema kbiit laek no lian laek sira ne’ebé dalabarak ema haluha atu fó importansia ba sira atu hato’o sira nia diretu liubá iha justisa klimatika ne’ebé ita hakarak luta hamutuk, nomos impaktu husi mudansa klimatika ne’e sira sai vuneravel liután.” Dehan nia
Nia salienta benefísiu husi média tour ne’e rasik komunidade sira sente kontente tebes tanba primeiraves jornalista sira hasoru komunidade sira iha area rurál. Tanba durante ne’e jornalista sira barak ba halo kobertura iha vila de’it hodi hasoru lideransa sira. Maibé AJTL nia atividade média tour ida ne’e ba kobertura to’o iha area remotas sira atu hasoru komunidade sira durante ne’e la hatene jornalista nia papél.
Benefísiu ne’ebé ita hetan ezemplu iha Munisiu Lautem Postu Lore governu rasik aproxima média balun atu implementa programa oinsá lori jornalista ba iha komunidade sira iha area remotas kona-ba problema ne’ebé durante komunidade sira infrenta liu-liu ba setor produtivu sira parte Lore nian. Maibé feedback barak iha diskusaun ne’ebé akontese iha plataforma média sosial kona-ba informasaun ne’ebé importante tebes ba governu atu hadia komunidade sira nia moris iha area rural, ida tanba kontribui husi jornalista hodi fó informasaun sira durante ne’e ema haluha no tau importansia liubá asuntu bee moos no estrada aat.
Nia vantajen tanba iha parlamentu nasional kontinua koalia kona-ba setor produtivu sira iha area rural nune’e governu bele tau matan inklui soseidade sivil sira mós foti kestaun ida ne’e kontinua oinsá husi jornalista sira nia informasaun ne’ebé fó sai, oinsá governu tau orsamentu hodi investe ba setor produtivu sira nomos hadia estrada iha area rural nune’e komunidade sira bele asesu estrada liu-liu ba feto no larik feto sira bele lori produtu ne’ebé durante ne’e sira produs ba iha merkadu, ne’e susesu ba jornalista tanba sira fó espasu barak komunidade sira atu hato’o sira nia lian.
Programa ida ne’e mós fó hanoin ba governu oinsá bele implementa fundu klimatika ba iha area ne’ebé durante ne’e seidauk hetan projetu fundu klimatika hanesan atu hadia bee moos, saneamentu, estrada-aat no setor produtivu sira nune’e bele halo mitigasaun no adabtasaun rezilensia ba iha asuntu mudansa klimatika iha Timor-Leste.
Iha fatin hanesan Reprezentante OXFAM Timor-Leste Adilson da Costa Junior hateten, apresia tebes ba kolaborasaun servisu entre Oxfam no AJTL programa média tour ida laos foin akontese maibé durante ne’e hala’o tinan rua resin ona kontinua servisu hamutuk ho jornalista sira oinsá ba kobertura iha baze ba informasaun sira ne’ebé dalabarak komunidade sira infrenta.
“Projetu ne’e apoiu husi Oxfam Honkong média ba Mudansa klimatika ida hanesan projetu foka barak liu kona-ba oinsá impaktu mudansa klimatika ba komunidade liu-liu ema ho vuneral sira iha area remotas ne’ebé hetan impaktu makaas husi krize klimatika ne’e rasik.” Dehan Reprezentante OXFAM Timor-Leste, Adilson da Costa Junior
Nia hatutan iha oportunidade ida ne’e Oxfam hakarak servisu hamutuk jornalista hodi explora kle’an kona-ba situasaun ida ne’e iha nivel komunidade sira iha area remotas, programa média tour ne’e realiza iha Munisípiu haat Lautem, Baucau, Ermera no remata iha Oe-cusse
“Jornalista sei halo kobertura kona-ba asuntu impaktu mudansa klimatika ba komunidade sira nia moris, entaun Oxfam hanoin katak ida ne’e oportunidade di’ak atu jornalista sira bele halo kobertura nomos explora informasaun importante mai husi komunidade sira iha area remotas.” Dehan reprezentante Oxfam
Nia afirma dalabarak média sira halo papel boot liu iha kapital Dili entaun informasaun barak ne’ebé akontese iha area rural la hetan kobertura husi jornalista.
“Oxfam hanoin katak média tour remata iha Oe-Cusse sei informasaun ne’ebé di’ak liután hodi rona diretamente komunidade nia lian kona-ba impaktu mudansa klimatika ba sira nia moris liu-liu ba atividade setor agrikultura nomos impaktu mudansa klimatika ne’e rasik asesu ba bee moos. Tanba dalabarak iha komunidade balun iha esperensia rasik uza matenek lokal servisu hamutuk halo konservasaun bee, nune’e bele hamoris bee matan sira bainhira akontese bailoro narauk bee matan labele maran, nune’e komunidade kontinua sustenta ba sira nia moris.” Dehan nia
Nia salienta iha parte seluk oinsá impaktu mudansa klimatika ne’e rasik fó impaktu boot asesu ba estrada no hamosu erozaun ida ne’e impaktu ba komunidade, entaun rezultadu husi média tour ne’e rasik lori reportajen ne’ebé di’ak no investigativu no dadus importante balun hodi ajuda governu bele uza evidensia ida ne’e bele sai hanesan baze ba sira hodi dezeña ba programa politika iha Timor-Leste ba komunidade sira ne’ebé infrenta ba krize klimatika ne’e rasik.
Esplika tan katak Oxfam servisu hamutuk ho AJTL sai hanesan aleadu estratejiku atu ajuda governu nomos komunidade sira ho amplifika lian ba lian laek sira dalabarak menus hetan kobertura husi jornalista. Oxfam hanoin ida ne’e oportunidade di’ak ba jornalista sira halo kobertura hetan informasaun ne’ebé di’ak uza hanesan dadus importante ba ministeriu relevante sira atu ita bele informa ba ministeriu relevante ba realidade ne’ebé komunidade sira infrenta iha área rural, nune’e governu bele tau importansia hodi aloka osamentu ne’ebé adeakuadu atu redus no minimiza impaktu krize klimatiku ne’e ba komunidade sira.
Reportajen : Nelfiano
Foto : Nelfiano
