Dili, 16 Jullu 2025 (Média Democracia) – Banku Mundial (BM) hamutuk ho Ministeriu Saúde (MS) hala’o diskusaun kona-ba finansiamentu saúde no saúde universal iha Timor-Leste ne’ebé realiza durante loron rua, nune’e bele halo investimentu ho di’ak ba saúde nian, diskusaun refere hala’o iha salaun Ministeriu Finansa durante loron rua husi tersa to’o kuarta feira semana ne’e.
Diretor Banku Mundiál Timor-Leste, David Freadman hateten, kondisaun atual ba saúde nian no relatoriu sira ne’e prepara hamutuk ho Ministeriu Saúde (MS) no Ministeriu Finansas (MF) nia objetivu hodi fó based ida nune’e halo diskusaun konjuntu ba oin bele hadia sistema tomak no hadia investimentu no hadia despeza iha futuru oin mai.
“Kona-ba efisiensia ba Ministeriu Saúde nomos kondisaun atual ba fasilidade, relatoriu sira ne’e prepara hamutuk ho Ministeriu Saúde, Ministeriu Finansa, nia objetivu atu fó based ida ba diskusaun konjuntu ba oin oinsá ita bele hadia sistema tomak, oinsá mós prioritiza investimentu no oinsá hadia efisiensia despeza sira iha future.” Dehan Diretor Banku Mundial, David Freadman iha salaun Ministeriu Finansa
Nia haktuir, atu hadia sistema presiza komponente hotu, tanba aloka osan gasta la ho efisiensia no rejultadu mosu fraku, tanba prepara rekursus maibé la iha fasilidade hodi empede servisu ema nian.
“Ha’u rasik bele dehan katak atu hadia sistema ita presiza komponente hotu, ezemplu ita aloka osan maibé gasta la ho efisiensia nia rejultadu mak sei fraku, ita prepara ita-nia rekursus umanu maibé fasilidade mak la iha, entaun ida ne’e mak impede ema nia servisu, nune’e sistema tomak ita presiza hadia no haree ba pilar ida-idak.” Haktuir Diretor Banku Mundial, David Freadman iha salaun Ministeriu Finansa
Aleinde ne’e, saúde universal iha tinan 2021 atinji ona 52%, kompara ho tinan 2000 seidauk to’o 30%, depois ukun-an atinji ona progresu maibé seidauk to’o iha nivel ida ne’ebé asesu ba universal. Tarjeitu ba atinjimentu asesu universal tenki 80% ba leten.
Vise-Ministru Operasionálizasaun Ospitál, Flávio Brandão hateten, atividade ne’e importante ba setor saúde hodi analiza kle’an ba estudu balun hamutuk ho Banku Mundial no Governu sira oinsá halo investimentu ba parte saúde nian.
“Aleinde ne’e halo mós analiza ba dinamika politika internasionál nian ne’ebé involve ba saúde efetivu, nune’e bele priense ba efisiente, ne’ebé iha loron rua nia laran fahe informasaun no halo diskusaun hodi aposta ba investimentu saude ba iha orsamentu jerál do estadu ne’ebé jere di’ak ho kualidade hodi responde ba nesesidade maibé importante tenke ho dadus hodi halo investimentu.” Dehan Vise-Ministru Operasionálizasaun Ospitál, Flávio Brandão
Enkuantu bele halo ekilibriu ida ba Orsamentu Gerál do Estadu (OGE) nomos parseiru dezenvolvimentu sira tanba iha tempu naruk parseiru investe ba dezenvolvimentu iha area saúde 30% bele mós ba 40 % nomos depende ba ita-nia fator internal.
Reportajen : Domingas
Foto : Domingas