Dili, 21 Marsu 2025 (Média Democracia) – Ministeriu Agrikultura Pekuaria Peska no Floresta (MAPPF) Liuhusi Diresaun Nasionál Servisu Veterinaria (DNSV) husi tinan 2024-2025 halo vasinasaun ba asu hamutuk rihun lima-nulu resin rua, nomos registu kazu asu ne’ebé iha virus raiba hamutuk ualunulu resin iha teritoriu Timor laran tomak.
Iha entrevista ho Diretora Nasional Servisu de Veterinaria (DNSV) Joanita Bendita Jong hateten, Moras Raiba (virus ne’ebé hadaet husi asu tata) kontinua moris hamutuk hela ho sosiedade tanba virus ne’e komesa hadaet ba mai no hanoin atu hapara total ne’e labele ona, maibé oinsa atu halo asaun no prevensaun ba iha virus refere mak sosiedade tenke hases-an husi animal hanesan asu
“Ami sempre fahe informasaun ba iha komunidade sira atu nafatin halo prevensaun ba moras Raiba ne’e no nafatin husu ba komunidade balun ne’ebé hetan tata husi asu karik primeiru tenke fase lalais kanek ho bee depois ho sabaun no importante liu mak tenki ba lalais sentru saude hodi halo tramentu kedas, tanba kaben ne’e kontamina ona ho virus entaun iha ne’ebe felismente vitima ida asu tata ne’e nia positivu ona ba moras Raiba, nune’e husu nafatin ba komunidade sira atu hadok-an husi animal liuliu asu ne’ebe siak hodi nunee bele halo prevensaun ba moras refere.” Dehan Diretora Nasional Servisu de Veterinaria (DNSV) Joanita Bendita Jong
Nia hatutan tuir matadalan husi nasaun Australia no nasaun seluk ne’ebé iha, ema ne’ebé hetan tata husi asu ne’e tenke halo tratamentu ka vasina dala tolu atu nune’e bele halakon virus ne’ebe atu kahur ho ran, tanba bainhira la halo vasinasaun to dala tolu mak virus ne’e sei kontamina ho ema nia ran.
“Hahu husi loron 13 Janeiru tinan 2024 to’o 2025 ita halo ona kobertura ba iha vasinasaun asu sira iha teritoriu Timor laran tomak ne’e hamutuk rihun limanulu resin-rua, kazu ba iha asu ne’ebé siak hodi resulta tata komunidade sira lori ba teste no hetan positivu ne’e, ita registu hamutuk asu ualunulu, tan ne’e husu ba komunidade sira hakiak asu tenke tau atensaun ba asu.” Hatutan Diretora Nasional Servisu de Veterinaria
Nia hatutan durante janeiru mai to’o marsu 2025, hahu registu fali kazu Raiba, tanba ligasaun fronteira nafatin iha koneksaun entaun livre ba animal sira liuliu ba iha asu, haree ba iha Munisipiu Bobonaro liuliu iha Postu Atabae, Maliana, Kailaku, Lolotoe, afeta ba kazu raiba komunidade balun hetan tata husi asu, laos deit iha Munisipiu Bobonaro, maibé iha Suai Postu Fatumea uluk ne’e iha kazu Raiba hamutuk neen (6), foin lalais ne’e halo kobertura fali hetan tan kazu foun no aumenta tan tolu (3) iha Suai villa
“Ita koalia kona-ba ba animal asu ne’ebé vasina, ami mós halo vasina ba iha animal seluk hanesan lekirauk no busa, liuliu animal lekirauk ne’ebé komunidade sira hakiak, total lekirauk ne’ebé ami halo vasina ne’e hamutuk ualunulu resin no total busa ne’ebe ami halo vasinasaun hamutuk atus rua-resin, nune’e ita nia komunidade sir abele hadook-an husi moras hadaet.” Hatutan Diretora
Diretora informa iha fulan janeiru to’o marsu ne’e registu kazu foun ba asu ne’ebé positivu ba moras Raiba ne’e hamutuk asu sanulu resin ona, maioria ne’e iha Maliana Villa, tuir kedas iha Kailaku, ami registu kazu asu tata animal bibi no fahi mediku halo teste ba bibi refere positivu ba virus Raiba ne’e inklui mós iha Suai.
“Aimoruk ne’ebé disponivel atu halo vasinasaun ba asu nomos animal sira seluk ne’e sei barak los, tanba nasaun Australia apoiu aimoruk ba halo tratamentu no vasinasaun ba iha animal sira.” Informa Diretora DNSV
Mensasen ba komunidade sira liuliu ba sira ne’ebé daudaun ne’e hakiak animal hanesan asu, atu tau nafatin atensaun ba asu sira, nune’e labele tata ema, tanba asu nia kaben ne’e moruk, se bainhra tata ona entaun felismente vitima ida asu tata ne’e tenke positivu ba iha moras ka virus Raiba.
Reportajen : Domingas
Foto : Domingas

