Dili, 26 Fevereiru 2025 (Média Democracia) – Enkontru Tékniku Rejionál Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) Sudeste Aziátiku nian kona-ba Mudansa Klimátika no Saúde, dadaun ne’e hala’o iha Timor-Leste, husi loron 25-28 Fevereiru 2025, enkontru ne’e hala’o iha Palm Spring Hotel Hilton Tersa semana ne’e
Enkontru ne’e ofisialmente inagura ona ohin, 25 Fevereiru, iha Dili, Timor-Leste, husi S.E. Mariano Assanami Sabino, Vise-Primeiru Ministru, Ministru Koordenadór Asuntu Sosiál, no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Habitasaun Komunitária
“Mudansa klimátika la’ós de’it kestaun ambientál, ida ne’e krize saúde nian. Ba nasaun illa ki’ik ida hanesan Timor-Leste, mudansa klimátika la’ós de’it dezafiu ida maibé ameasa ezistensiál no realidade loron-loron nian. Presiza asaun urjente sira atu promove saúde no harii sistema saúde ida ne’ebé reziliente liubá klima, sustentável ba ambiente no karbonu ki’ik.” Dehan Vise-Primeiru Ministru Mariano Assanami Sabino,
Iha fatin hanesan Vise-Minsitru Saúde Flávio Brandão hateten, ba Operesionalizasaun Ospitalár, hato’o nia apresiasaun ba OMS Rejiaun Sudeste Aziátiku ne’ebé hili Timor-Leste sai uma na’in ba enkontru importante ida ne’e.
“Enkontru ida ne’e mosu iha tempu krusiál nian sai hanesan plataforma ida atu fahe koñesimentu importante sira, aprende husi malu, harii kapasidade sira iha ferramenta sira ne’ebé presiza hodi mobiliza rekursu tékniku, finanseiru no umanu sira ho maneira koordenadu.” Dehan Vise-Minsitru Saúde Flávio Brandão
Nia hatutan mudansa klimátika sai nafatin hanesan ameasa saúde globál ida ne’ebé urjente liu, hodi agrava dezigualdade no vulnerabilidade sira ne’ebé eziste. Setór saúde rasik maka responsavel ba besik 5% husi emisaun globál gás ho efeitu estufa nian, ne’ebé destaka nesesidade krítiku ba sistema saúde sira ne’ebé sustentável no reziliente ba klima.
Iha sorin seluk Diretora Rejionál OMS nian ba Sudeste Aziátiku Saima Wazed hato’o, liuhusi mensajen video katak iha Rejiaun Sudeste Aziátiku OMS nian, nasaun 8 kompromete ona atu harii sistema saúde sustentável ne’ebé reziliente ba klima no karbonu ki’ik iha ámbitu Programa Saúde COP26.
“Nasaun barak iha ita-nia rejiaun mós ativamente dezenvolve hela proposta sira ba submisaun ba mekanizmu finansiamentu UNFCCC nian, hanesan Fundu Klima Verde. Aliansa ba Asaun Transformativa kona-ba Klima no Saúde.” Dehan Diretora Rejionál OMS nian ba Sudeste Aziátiku, Saima Wazed
Nia hatutan ATACH inisiativa ida ne’ebé lidera husi OMS, ho papél sentrál iha diskusaun sira-ne’e. ATACH serve hanesan plataforma globál voluntáriu ida ba nasaun sira no parte interesada sira atu fahe koñesimentu, hasa’e kooperasaun téknika no aselera asaun ba sistema saúde sira ne’ebé reziliente no sustentável ba klima.
“Inisiativa ida ne’e lansa hodi hatán ba kompromisu sira ne’ebé halo iha COP26, hodi subliña integrasaun prioridade sira klimátika no saúde nian iha polítika nasionál, rejionál no globál sira. Nu’udar estadu illa ki’ik ida ne’ebé dezenvolve hela, Timor-Leste partikularmente vulnerável ba impaktu sira husi mudansa klimátika.” Dehan nia
Nia salienta nasaun ne’e hasoru nível tasi sa’e eventu meteorolójiku sira ne’ebé estremu, intruzaun masin nian no lakon biodiversidade ameasa sira ne’ebé afeta diretamente ba saúde públika. Kondisaun sira ne’e agrava malnutrisaun, eskarseidade bee, polisaun-ár no propagasaun moras sira ne’ebé hada’et husi setór sira, partikularmente entre populasaun sira ne’ebé marjinalizadu no vulneravel.
Iha fatin hanesan Reprezentante OMS iha Timor-Leste Dr. Arvind Mathur hateten, finansiamentu klimátiku esensiál atu proteje saúde públika, harii sistema saúde ne’ebé reziliente ba klima no sustentável ba ambiente no promove mitigasaun ne’ebé saudavel. Maibé setór saúde hasoru bareira oioin atu asesu ba finansiamentu klimátiku, inklui falta informasaun kona-ba oportunidade finansiamentu ne’ebé disponivel.
“OMS Timor-Leste ho apoiu husi OMS Rejionál, iha komitmentu nafatin atu fó apoiu ba nasaun sira iha Rejiaun Sudeste Aziátiku, hodi halibur parte interesada sira no serbisu hamutuk, ita bele hametin reziliénsia, proteje saúde, no asegura dezenvolvimentu sustentável ba jerasaun sira iha futuru.” Dehan Dr. Reprezentante OMS nian iha Timor-Leste Arvind Mathur
Nia hatutan enkontru tékniku rejionál fó oportunidade vital ba delegadu sira atu diskute estratéjia sira atu asesu ba fundu internasionál ba klima no implementa medida sira adaptasaun no mitigasaun nian iha setór saúde nia laran. Diskusaun sira sei kontribui mós atu forma ajenda asaun saúde nian ba COP30 ne’ebé sei mai.
“Enkontru ne’e sei fasilita rasionalizasaun rekursu finanseiru ba saúde no mudansa klimátika no atu hametin kapasidade nasaun sira nian hodi asesu ba fundu internasionál sira ne’ebé permite implementasaun asaun adaptasaun no mitigasaun saúde nian.” Dehan nia
Enkontru nivel aas ida-ne’e halibur delegadu sira husi membru 10 OMS Sudeste Aziátiku nian, espesialista husi OMS nia eskritoriu sentrál no rejionál nomos reprezentante sira husi ajénsia doadór no parseiru kolaborativu sira.
Reportajen : Nelfiano
Foto : Media Officer OMS
