Dili, 20 Juñu 2025 (Média Democracia) – Estudante husi Ensinu Baziku no Ensinu Pre-Sekundariu no Sekundariu Rainha da Paz Bebonuk hamutuk ho inan aman ezize ba fundasaun eskola Rainha da Paz no Ministeriu Edukasaun (ME), hodi reativa hikas prosesu aprendizazem, tanba sira la hetan materia husi eskola durante fulan tolu ona.
Estudante Rainha da Paz, Felezinho Maria Teles sente triste tebes tanba durante ne’e sira la eskola no husu ba parte Ministeriu Edukasaun atu reativa hikas prosesu aprendizajem tanba exame segundu trimestre besik ona.
“Ha’u husu favor ida ba Edukasaun Munisipiu Dili no Ministeriu Edukasaun atu reativa hikas prosesu aprendizajem, atu ami bele tuir materia hanesan bai-bain, tanba manorin nain sira abandona ami husi primeiru periodu to’o agora seidauk iha prosessu aprendizajem iha sala de aula.” Dehan Estudante Rainha da Paz, Felezinho Maria Teles ba jornalista
Nia parte sente triste, tanba bainhira exame primeiru periodu hotu hahu mosu problema, la iha prosesu aprendizajem to’o agora kuaze fulan tolu ona, manorin nain sira abondona ona sira no taka metin eskola.
Iha mós estudante finalista Rainha da Paz, Peregrinha Lobato Ximenes informa, bainhira problema ne’e mosu sira husu ba parte eskola atu toma responsabilidade ba sira.
“Ami estudante rasik ba husu profesor sira, katak profesor sira husik hela ami hanesan ne’e oinsa ho materia nomos ezame besik ona, maibé profesor sira dehan ami labele ona, tanba fundasaun rahun ona, nune’e ami husu karik fundasaun ne’e la iha ona ami atu ba los ne’ebé no sira dehan mai ami katak bele ba fatin seluk.” Dehan Estudante Finalista Rainha da Paz, Peregrinha Lobato Ximenes
Nia haktuir, sira nia parte ba konfirma ona Edukasaun, maibé iha edukasaun ema haruka sira fila de’it no dalaruma sira hein to’o lokraik mós ema ida la iha atu atende sira.
“Ami mai fali eskola husu ho haraik an ba Xefe Hermenegildo, atu sira buka malu hodi kolabora hamutuk hodi foti desizaun ruma ho lalais atu nune’e ami bele eskola fali no Xefe dehan mai ami katak hein de’it, maibé hein to’o semana rua rezultadu ida la iha ikus mosu fali problema.” Hatutan Estudante Peregrinha Lobato Ximenes
Estudante ne’e aprofunda, fundasaun Rainha da Paz hasai hotu profesor sira iha eskola refere, no dehan atu tau fundasaun foun.
“Ami la interese atu iha fundasaun foun, ami hakarak mak atu eskola, tanba ami mós atu hasoru exame nasional, oinsa mak ami bele aprende, labele husi deit ami hanesan ne’e tanba ami eskola ne’e selu.” Informa Peregrinha Lobato Ximenes
Nia akresenta sira nia inan aman selu, tinan ida kuaze atus tolu resin, dehan osan manutesaun ba edifisiu, maibé edifisiu mós nafatin to’o agora la hadia no la iha renovasaun ida, nomos dehan selu profesor maibé profesor mós la iha, entaun osan ne’e ba naben los de’it.
“Kada tinan ami selu $300 resin, no osan propinas ba ensinu baziku kada fulan $5 dollar, Pre-Sekundariu dollar $6, Sekundariu dollar $8, to’o ikus sira abandona ami no la iha prosesu aprendizazem.” Nia akresenta
Estudante ne’e mós ezize, se prosesu aprendizajem la lao sira husu parte fundasaun atu fo fila sira nia osan sira ne’ebé durnate ne’e inan aman selu ba eskola, tanba sira laos ema riku nia oan maibé sira ne’e agrikultor nia oan balun inan aman pinera rai henek iha mota laran komoro hodi selu oan nia eskola.
Nune’e mos Porta-voz reprezentante inan aman, José Manuel Ximenes hateten, eskola refere besik ona fulan tolu, labarik sira la tuir prosesu aprendizazem hanesan baibain, tanba mosu dezentendimentu entre na’in ba rai no fundador eskola.
“Iha momentu mosu problema iha intervensaun husi Ministeriu Interior liuhusi Diresaun Prevensaun Komflitu no Autoridade Lokal atu solusiona problema refere, maibé parte rua la iha konkordansia ba malu no la marka prezensa ate agora.” Dehan Porta-voz reprezentante inan aman, José Manuel Ximenes
Nia akresenta parte inan aman nafatin husu ba Ministeriu Edukasuan atu imediatamente foti alternatulivu di’ak ruma atu reativa hikas prosesu aprendizajen iha eskola, tanba eskola refere existe kuaze tinan 23 ona.
“Medida ne’e ami foti mak, dadaun ne’e ami atu hakat ona ba parte PSIC, atu buka tuir ema hirak hanesan fundador nomos na’in ba rai, atu husu tok sira, tanba sa mak sira husik labarik estudante hamutuk 700 pesoas mak sai fali vitima ba sira nia interese privadu.” Relata Porta-voz reprezentante inan aman
Nia hatutan, parte inan aman ezize atu eskola refere kontinua loke, tanba eskola refere hetan rekoñesimentu no lisensa operasional husi Ministeriu Edukasaun.
Reportajen : Domingas
Foto : Domingas

