Dili 07 Marsu 2026 (Media Democracia)- Prezidente INCSIDA Daniel Marçal dehan Fronteira ne’e fatin risku tanba komunidade sira tama sai livre no iha rai liur mós akontese nune’e seksu livre akontese barak liu iha fatin fronteira.
“Ita haree Bobonaro Kazu 130 ne’e ema 60 pesoas mak halo tratamentu entaun ita sei falta 70 pesoas ne’e seidauk, sira kala ta’uk, moe sei subar hela no balu la sente no balu halo teste primeiru hatene tiha no lakon tiha, agora sira iha ne’ebé ita la hatene ne’e risku boot tebes ba munisípiu Bobonaro.” Dehan Prezidente INCSIDA ba jornalista iha Sede Suku Batugede Kinta (05/03/2025)
Nia dehan kazu 130 ninia risku ba transmisaun ne’e boot tebes tanba ita rekoñese katak iha seksu livre, kuandu HIV sa’e makas ne’e tanba seksu livre sei makas, husi kazu ne’ebé iha ita dehan Bobonaro iha seksu livre.
Prezidente ne’e dehan autoridade mak tenke iha estratéjia atu kombate atividade livre tanba kazu sa’e makás ne’e kontribui husi seksu livre tanba dadus hatete idade produtivu, idade estudante sira no kaben-na’in ne’ebé ba testu ran mak hetan 130 ne’e maibé sira ne’ebé seidauk teste ran ne’e seidauk hatene na’in hira mak afeta.
“Ita dehan 60 pesoas ne’e di’ak ona tanba sira iha intervensaun tratamentu, hemu aimoruk ativu la halo da’et ba ema, agora ita haree sira 70 pessoas no sira ne’ebé seidauk ba teste ran tanba ne’e halimar demais ho atividade seksu livre ne’e, Bobonaro sei hetan kazu makas liutan.” Nia dehan
Aleinde ne’e, Daniel Marçal husu ba komunidade sira no inana aman sira ne’ebé hela besik fronteira atu fó hanoin no kontrola oan sira, karik oan sira hela dook husi inan-aman tenke kontrola husi telemovel no husu tuir sira-nia paradeiru hodi fó hanoin ba sira tanba agora joven feto barak mak sai vítima isin rua sedu balu tara aan no oho aan tanba mane lakohi responsabiliza ba nia aktu sira.
Prezidente Institutu ne’e informa ba inan-aman sira katak papél inan-aman nian mak tenke kuidadu no kontrola oan sira atu nune’e sira hatene hadook aan husi problema transmisaun HIV, hanesan instituisaun INCSIDA ajuda de’it fahe informasaun no halo sosializasau kona-ba prevene an no kombate husi virus HIV-SIDA, inan-aman mak sai responsabilidade moral ba oan sira.
Alexandre Perreira Alves agardese ba INVSIDA tanba bele partilla informasaun kona-ba Moras HIV-SIDA nia transmisaun ba komunidade sira iha Suku Batugede.
“Hodi nune’e komunidade no joven sira bele hatene maneira saída bele utiliza para labele tama iha risku no atividade ne’ebé labele halo hodi halo prevensaun ba transmisaun virus HIV ne’e hodi nune’e aira bele komprende no bele halo tuir iha sira-nia vida moris nian.” Dehan Xefe Suku Batugede Alexandre Perreira Alves iha Sede Suku Batugede
Nia dehan área Batugede geográfikamente besik liu ba fronteira ho Indonésia nune’e hanesn Autoridade Lokál apela ba komunidade sira atu labele monu ba ransu livre liliu konttolankomunidade nia movimentu iha fronteira.
“Batugade nia liña fronteira kedas ho Indonésia katak ita-nia komunidade barak mak hela besik iha fronteira maibé ami nafatin fó informasaun ba ita-nia inan-aman no joven sira para bele la’o tuir buat ne’ebé ohin loron sira hetan no labele tama iha lasu risku ne’ebé ameasa sira-nia vida ho moras HIV-SIDA.” Nia informa
Autoridade Lokál ne’e kompremitidu atu kontinua fahe informasaun ba komunidade sira iha aldeia haat ne’e hodi partilla informasau ne’ebé sira hetan husi INCSIDA hodi fahe tutan ba komunidade sira ne’ebé seidauk hetan informasaun kona-ba virus HIV-SIDA ne’e rasik.
Suku Batugede rasik ho totál aldeia haat (4) ne’ebé kompostu husi Aldeia Lotan, Aldeia Batugede Vila, Aldeia Nú Badak ne’ebé ho totál populasaun hamutuk 3.179, kompostu husi Uma-Kain 786.
Reportajen : Estefania
Foto : Estefania
