HABADA Realiza Komunikadu Imprénsa Liga Eviksaun Iha Kapital Dili

Dili, 18 Marsu 2025 (Média Democracia) – Organizasaun Non Governamental “Dalan ba Dame” (HABADA) realiza Komunikadu Imprensa relasiona ho eviksaun iha kapital Dili hodi ba komunidade nia moris no seguransa, komunikadu ne’e realiza iha salaun HABADA Golgota Dili

Diretor Ezekutivu ONG HABADA Abel Amaral hateten, despeju forsadu iha Dili hamosu ona preokupasaun signifikante kona-ba bem-estar, seguransa no estabilidade komunidade afetadu sira nian.

“Enkuantu dezenvolvimentu urbanu, disputa rai no projetu infraestrutura sira hamosu dezlokasaun, populasaun vulnerável sira hasoru susar ekonómiku, instabilidade sosial no risku seguransa ne’ebé maka’as. ONG HABADA akompaña dezenvolvimentu ne’e hodi halo advokasia ba politika reasentamentu ne’ebé justu no solusaun sira ba tempu naruk hodi hamenus efeitu adversu sira ba meius subsisténsia no seguransa komunidade nian.” Dehan Diretor Ezekutivu ONG HABADA Abel Amaral

Nia hatutan, Dili kapital Timor-Leste nian, hetan kazu despeju tanba fatór oioin, inklui planeamentu urbanu ne’ebé lidera husi governu, projetu dezenvolvimentu privadu, no disputa legal kona-ba na’in ba rai.

“Rezidente barak, partikularmente ne’ebé iha hela-fatin informal, laiha títulu formal ba rai, ne’ebé halo sira sai suspetivel ba dezlokasaun forsada. Despeju dala barak akontese la ho konsulta adekuadu, kompensasaun, ka fornesimentu uma alternatívu, agrava vulnerabilidade husi uma-kain sira ho rendimentu ki’ik.” Dehan nia

Nia afirma impaktu ba meius subsisténsia konsekuensia ekonómiku husi despeju forsadu maka todan liubá família sira ne’ebé depende ba merkadu lokal, negosiu informal, ka atividade subsistensia.

“Eviksaun sira kontribui ba preokupasaun seguransa ne’ebé luan liu iha Dili hodi haburas distúrbiu sosial, krime tensaun entre komunidade no autoridade sira. Ema sira ne’ebe lakon ona nia direitu, no luta atu hatan ba nesesidade báziku sira, bele sai suspetivel ba atividade ka esplorasaun ilisitu sira.” Nia haktuir

Nia informa adisionalmente ho forsa muda obrigatóriu sira la ho prosesu legal ne’ebé loos sobu konfiansa iha governu no aplikasaun lei, ne’ebé bele hamosu protestu ka movimentu rezisténsia sira.

“Atu asegura seguransa presiza atu rezolve kauza prinsipal sira husi keixa sira relasiona ho despeju liuhusi politika inkluzivu sira no envolvimentu komunidade nian.” Nia afirma

Nia haktuir enkuadramentu legal ne’ebé hale’u direitu ba rai no prosedimentu despeju iha Timor-Leste sai nafatin kestaun kontensiozu.

“Rezidente barak laiha dokumentasaun ofisial ne’ebé prova na’in ba rai, enkuantu lei rai no prosesu administrativu sira kompleksu la assível ba grupu marjinalizadu sira. Auzénsia husi politika reasentamentu ne’ebé klaru agrava liután kestaun ne’e, hodi husik ema ne’ebé hetan despeju laho alternativa sira ba uma ne’ebé viável.” Nia informa

Nia mensiona hametin protesaun legal no garante governasaun rai nian ho transparente esensial atu prevene deslokasaun forsada sira iha futuru. Aleinde rekomendasaun no solusaun atu hametin protesaun legal sira governu tenke implementa polítika pose ba rai ne’ebé klaru.

Esplika liután eviksaun sira iha Dili hamosu ameasa seriu ba moris no seguransa komunidade nian, bazeia ba direitu ba dezenvolvimentu urbanu. Atu rezolve kestaun ne’e presiza esforsu husi governu, sosiedade inklui parseiru internasional sira atu asegura kresimentu ekonómiku direitus umanus no estabilidade sosial. Hodi fó prioridade ba politika inkluzivu no protesaun sosial Timor-Leste bele haburas futuru ida ne’ebé ekuitativu no seguru liubá nia sidadaun hotu-hotu.

Reportajen : Nelfiano

Foto : Nelfiano

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *