Dili, 13 Marsu 2025 (Média Democracia) – Institutu Nasionál Kombate HIV-SIDA (INCSIDA-sigla Portugues), servisu hamutuk ho Ministériu Administrasaun Estatálhalo sensibilizasaun ba Autoridade lokál sira husi Munisípiu Dili nian inklui Xefe Suku, Xefe Aldeia, Delegadu sira nomos Administradór postu sira kona-ba kombate virus HIV-SIDA iha komunidade.
Objetivu husi sensibiliza informasaun ne’e atu atu konsolida hamutuk forsa atu nune’e bele prevene no proteje sosiedade sira husi problema HIV-SIDA.
Iha biban ne’e Prezidente Institutu Nasionál Kombate HIV-SIDA Daniel Marçal hateten, entidade hotu tenke hamutuk hodi proteje nia sosiedade sira liuhusi sensibiliza informasaun kona-ba virus HIV-Sida, tanba Autoridade Lokál sira mak besik liubá komunidade.
“Objetivu ida ne’e mak ita tenke hamutuk hodi proteje ita-nia ema, kolega sira husi média ne’ebé hatutan ita-nia liafuan sira ba ema hotu, husi Estatál mak na’in ba Autoridade sira hotu, INCSIDA nia programa ohin ne’e importante tebes, tanba Xefe Suku no Xefe Aldeia sira nomos delegadu sira mak iha baze hamutuk ho komunidade sira loron-loron.” Hateten Prezidente INCSIDA ba jornalista sira iha Salaun Laline Larigutu, CNE Kinta ne’e
Tanba ne’e Prezidente INCSIDA haktuir katak Autoridade Lokál sira presiza iha koñesimentu hodi identifika fatin risku hirak ne’ebé sai nu’udar knu’uk ba transmisaun virus HIV-Sida.
“Entaun sira presiza iha koñesimentu hodi identifika fatin risku sira ne’ebé sai hanesan knu’uk ba transmisaun HIV, ema bele moris hamutuk iha fatin sira ne’ebé ita haree agora sai hela fatin ne’ebé ema balu dehan ninia tarjeitu ba moras HIV, tanba ita haree iha Timor no mundu transmisaun HIV ne’e barak liuhusi relasaun seksuál.” Dehan Prezidente Daniel Marçal
Iha fatin hanesan Reprezentante Ministru Administrasaun Estatál Diretór Nasionál ba Apoiu Administrasau Suku Celestino Marques hateten, Ministériu iha komitmentu atu fó apoiu ba INCSIDA hodi halo formasau ba prevensaun HIV-SIDA nian.
“Ohin husu ona atu labele halo iha Munisípiu Dili de’it maibé bele halo mós ba iha Munisípiu hotu-hotu liuliu ba iha Munisípiu sira ne’ebé detekta ona iha risku boot ba iha transmisaun virus HIV nian, atu nune’e iha asaun ida de’it hodi halo prevensaun ba moras ida ne’e atu nune’e bele hadook ita-nia komunidade liuliu ba ita-nia joven sira ne’ebé mais produtivu atu Prevene sira husi transmisaun moras HIV-SIDA iha territóriu Timor-Laran tomak.” Dehan Diretór Nasionál Celestino Marques
Diretór nasionál ne’e informa katak bazeia ba konvite husi INCSIDA ne’e ba Ministériu Estatal no foka liubá iha Munisípiu Dili, depois ida ne’e mak halo planu seluk hodi sensabilizasaun ba iha Munisípiu sira seluk iha Teritóriu laran.
“Ohin ha’u ko’alia ho Señor Prezidente depois iha planu tuir mai sei halo mós ba iha Munisípiu sira hotu-hotu. Ohin ko’alia ona katak INCSIDA bele hato’o karta mai iha Sua Eselénsia Ministru, depois Ministériu Administrasaun Estatál bele fó hatene ba Munisípiu sira atu koopera hodi halo preparasaun atu bele realiza iha Munisípiu sira.” Nia informa
Iha biban ne’e Segundu Vise-Primeiru Ministru, Ministru Koordenadór ba Asuntu Sosiais no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino hateten, ohin marka prezensa iha fatin ne’e atu oinsá ema hotu sai responsabilidade nomos entidade hotu atu sai ajente informadór liuliu ba Autoridafe Lokál sira, tanba sira mak loron-loron hamutuk ho komunidade.
“Tanba ne’e mak imi presiza komprende moras ne’ebé ke todan kuandu daet ba ita-nia sosiedade, ohin ha’u mai atu fó de’it apresiasaun no louva ba imi hotu katak, imi hotu ninia partisipasaun, imi hotu atu sai mata-dalan iha kraik atu informa situasaun sira hanesan ne’e, tanba efeitu sei ba ita-nia sosiedade, ne’e importante tebes.” Dehan Vise-PM liuhusi nia diskursu iha salaun CNE
Nia hatutan seitór ne’ebé fundamentu mak saúde no edukasaun, dadaun ne’e governu esforsu makas hela mak Ospitál, Kínika, Pesoál saúde no sistema sira to’o iha baze.
“Ida seluk mak saúde preventiva, Oinsá ita prevene moras ne’e labele kona ita, husi hahan, husi hahalok, husi moris, ida ne’e hotu bele prevene moras HIV, tanba ne’e mak Xefe Suku, Xefe Aldeia, delegadu Suku sira tenke iha koñesimentu nune’e bele fahe informasaun ba komunidade sira hodi prevene-an husi moras refere.” Nia dehan
Governante ne’e husu ba Autoridade Lokál sira tenke fó hatene ba nia komunidade sira atu brani hakbesik-an ba iha ospitál, hanesan ospitál nasionál no sentru saúde ka klínika sira hodi bele konsulta no halo tratamentu hodi bele hapara atividade virus iha ita ema nia isin, tanba bainhira tratamemtu tuir dalan ne’ebé los maka virus ne’e sei menus.
Entretantu iha atividade sensibilizasaun ne’e partisipa husi Reprezentante Ministru Administrasaun Estatál, Ministériu Saúde, Reprezentante Autoridade Munisípiu Dili, Administradór Postu sira, Xefe Suku, Xefe Aldeia, delegadu delegada suku, Polísia komunitária, inklui OPS no seluk tan.
Reportajen : Estefania
Foto : Estefania
