Dili, 18 Fevereiru 2025 (Média Democracia) – Ministeriu Saude liuhusi Institutu Nasional Kombate HIV-SIDA realiza lansamentu dahuluk ho tema “mai ita hamutuk proteze Timor-leste husi problema transmisaun virus HIV,” lansamentu ne’e abertura husi Vise-Primeru Ministru Mariano Assanami Sabinu, iha sede suku Bidau Akadiru-hun
Vise Primeru Ministru, Mariano Assanami Sabino hateten, asuntu rua edukasaun no saude pilares importante planu estrategiku dezenvolvimentu nasional hanesan xave dezenvolvimentu kapital sosial atu lori Timor-Leste ba futuru ne’ebé di’ak. Tanba nasaun no estadu investe prinsipal ba ema sai hanesan sentru dezenvolvimentu
“Nasaun nia futuru ne’ebé atu sai di’ak depende ba ita-nia oan jerasaun foun sira tanba ne’e ohin reprezenta Ministeriu iha ne’e atu sai destemuna no sasin katak investe ba ema ne’e importante tebes saude mak kuidadu ita vida naruk no moris saudavel bele ruzulta ba mentalidade ne’ebé saudavel hanoin pozitivu bele kontribui dezenvolvimentu saudavel.”Dehan Vise-Primeru Ministru Mariano Assanami Sabinu
Nia hatutan kuandu fiziku la di’ak hanoin la seguru no saudavel hamosu lideransa monsional hirus entaun jere estadu ne’e sai saudavel bele hamosu konflitu no soran povu bainhira lideransa laiha saudavel
“Ita haree Israel nasaun ida ne’ebé ki’ik maibé nasaun forte teb-tebes rekoñese iha mundu internasional bele halo siguransa balansu ho nasaun sira seluk. Haree fali iha Singapura sai husi Malasia tanba de’it nasaun ne’e la vale buat ida laiha rikusoin mak ema hasai husi Malasia maibé sira iha pontu prinsipal rua saude no edukasaun.” Dehan nia
Nia salienta iha Timor-Leste harii INCSIDA bele haree kona-ba prevensaun no kura ba ema ne’ebé hetan moras HIV-SIDA maibé iha dalan bele kura maske seidauk iha serteza lolos tanba iha aimoruk balun husi mediku nian bele hamate de’it virus ne’e labele ativu. Maibé dalan di’ak liu maka prevene ne’e importante tebes ba ema nia moris
“INCSIDA harii tanba moras HIV-SIDA hada’et ba jerasaun foun sira bele estraga nasaun ne’e iha futuru. Tanba buat hotu ema mak importante rikusoin rohan laek, bainhira ita eduka oan no bei-oan sira sai matenek, enataun ema mak sai xave importante ba futuru ne’ebé di’ak.” Nia haktuir
Nia afirma INCSIDA harii hamutuk ho MS atu halo kampaña prevensaun ba moras HIV-SIDA labele hada’et ba ema seluk. Bainhira iha ema balun afeita ona tenke buka dalan oinsá atu prevene husi virus refere
Iha fatin hanesan Reprezentante Vise-Ministru Saude Merlinda de Conseição Barros hateten, durante ne’e Ministeriu Saude rejista moras HIV-SIDA iha Timor-Leste hamutuk rihun rua 2000 ona desde inisia inskrisaun ba moras HIV-SIDA to’o agora 2024 nia laran
“Duadaun ne’e ita-nia problema boot mak komunidade sira la hakbesik-an atu asesu informasaun naton kona-ba importansia atu hatene ita-nia estatu HIV-SIDA tanba ita nunka hateten ita-nia an kona moras HIV bainhira la halo teste ruma husi saude, tanba ita ema nia moris tomak sempre iha risku, iha fen no laen iha risku atu hetan moras HIV-SIDA tanba ita nunka hatene iha tempu pasadu bainhira ita atu hatene tenke halo teste nune’e hodi hatene ita afeita moras HIV kalae.” Dehan reprezentante Vise Ministru Saude Merlinda de Conseição Barros
Nia hatutan kona-ba numeru ida ne’e atu minimiza nune’e Ministeriu Saude iha politika liuhusi maneira sira hanesan ne’e hodi habelar informasaun komunidade sira bele hakbesik-an ba pesoal saude sira hodi halo teste ran hodi detekta lolos ba ema ne’ebé afeita HIV
“Servisu seluk MS la’o hela hanesan instituisaun ne’ebé haree ba saude nian oinsá ema labele hetan moras HIV-SIDA bainhira ema ida atu fó ran ita halo teste hodi halo “eskrindig ou restreiu” hodi hatene ema ne’e afeita duni moras HIV-SIDA, entaun labele fó ran ba ema seluk bainhira ema baixa iha ospital sempre obrigatoriu tenke teste grupu moras ida inklui HIV-SIDA sifilis no hipatitis ne’e programa Ministeriu Saude nian.” Dehan Reprezentante Vise MS
Nia salienta bainhira ema ruma atu asesu ba servisu iha rekejitus ida mós tenke halo teste nune’e bele hatene ema ne’e iha moras HIV-SIDA kalae ne’e meius ida governu hala’o, inklui inan isin rua mós obriga tenke halo teste, nune’e bele hatene lolos sira nia moras
“Numeru ba ema ne’ebé teste ba HIV-SIDA iha Timor-Leste ki’ik teb-tebes ne’ebé husu ba ema ida-idak tenke hakbesik-an ba sentru saude hodi halo teste, tanba saude iha ita-nia liman rasik, tanba governu trata moras ida ne’e hanesan mós ho moras sira seluk.” Dehan nia
Nai afirma bainhira komunidade sira la hakbesik-an entaun labele benefisia husi ida ne’e, ho lian seluk katak inderetamente ita mak fó biban ba moras ne’e atu hada’et, tanba la hatene lolos estatu halo relasaun seksual livre, entaun risku ne’e as tebes iha Timor-Leste
“Pesoal saude sira ne’ebé trata ema moras mós iha risku ezemplu sona ema daun ruma kona ne’e mos iha programa prevensaun nian karik ha’u haree moras ida nia iha moras HIV ka laiha bainhira daun sona sala ha’u nia liman ne’e mós iha programa prevensaun. Inan isin rua afeta moras HIV entaun tenke konsumu aimoruk bainhira nia oan moris sei la kona HIV.” Nia haktuir
Nia haktuir hakarak fó mensajen moras HIV-SIDA trata hanesan ho moras sira seluk tau esforsu no modalidade hotu-hotu oinsá moras ne’e labele da’et, inklui ema moras HIV-SIDA mós bele forma familia naran katak tenke tuir tratamentu hodi hemu aimoruk tuir rekomendasaun mediku sira fó atu karga virus ne’e iha ran ituan de’it halo teste sei la hetan moras HIV, entaun ema ne’e forma familia iha diretu bele hetan oan
Iha sorin seluk Prezidente Institutu Nasional Kombate HIV-SIDA Daniel Marçal hateten, ohin realiza programa sensibilizasaun informasaun nu’udar preventivu ba transmisaun HIV iha Timor-Leste nia funsaun atu konsensializa ema hotu hodi prevene-an husi virus refere
“Koalia kona-ba virus HIV iha faktores barak hodi hamosu HIV-SIDA ohin realiza atividade atu koalia kona-ba HIV ne’e saida atu transmite halo nusa no atu prevene bainhira ema ida afeita ona virus HIV oinsá atu halo tratamentu, trafiku umanu mak kontribui ba virus HIV bainhira halo relasaun seksual livre iha fatin oioin.” Prezidente Institutu Nasional Kombate HIV-SIDA Daniel Marçal
Nia hatutan problema ne’ebé kontribui makas ba HIV mak seksual livre atu redus ba seksu livre ne’e presiza prevene-an no kria regulamentu lei ida hanesan nasaun sira seluk bele taka dalan balun hodi redus kazu refere
“Bainhira la kria lei ne’ebé riguroju ita iha Timor-Leste ema dehan nasaun fiar nain maibé iha hahalok balu ita labele tolera, tanba joven barak mak afeita ba virus refere. ami halo liña koordenasaun ho autoridade lokal sira atu solusiona atu redus ba virus refere tanba ita iha Timor-Leste ema 1.ital de’it lahatene prevene ita bele sai hanesan nasaun sira seluk.” Dehan prezidente INCSIDA
Esplika kle’an liután ba oin tenke fahe formasaun barak ba joven no komunidade sira iha Timor-Leste redus halo relasaun seksual livre, tanba liuhusi halo relasaun seksual livre ne’e hamosu virus HIV-SIDA hodi fó risku ba ema seluk moris, nune’e kria paz no esbabilidade hodi hadook-an husi moras virus HIV iha rai laran
Reportajen : Nelfiano
Foto : Nelfiano
