INSIDA Fahe Formasaun Kona-ba Virus HIV-SIDA ba Komunidade iha Suku Lahane Osidental

Dili, 09 Jullu 2025 (Média Democracia) – Instituto Nasional Combate Sida “sigla Portugés” hamutuk ho Autoridade Lokal iha Postu-Administrativu Vera-cruz Suku Lahane hodi fahe formasaun ba komunidade sira kona-ba prevensaun HIV-SIDA, atividade ne’e hala’o iha Tersa Semana ne’e.

Prezidente INSIDA Daniel Marçal hateten, seminariu ne’e atu hasa’e koñesimentu komunidade no joven sira-nia pensamentu hodi asegura saude no prevene-aan husi moras HIV, tanba komunidade no joven sira mak futuru nasaun nian.

“Ita haree problema HIV-SIDA dezafius ba prevensaun tuir dadus la lori benefisiu ba ita tanba Timor-Leste hatene problema HIV perigu tebes fasil atu hadaet ba ema no laiha aimoruk atu prevene ba kombate moras HIV. Ita hasoru dezafiu atu halo prevensaun ba HIV ho nia impaktu ba dezenvolve la seguru, tanba ita-nia Aldeia, Suku liu-liu iha Munisípiu joven produtividade barak mak afeta problema, ida lao no labele regularize ita-nia aan rasik tanba problema ne’e simples katak gostu ema ida nian, hakarak koko gostu ne’e oinsa, no sira bele kansela tia mehi ne’ebé sira iha no fó ameasa ba joven sira-nia futuru ne’e boot tebes.” Dehan Prezidente INSIDA Daniel Marçal

Nia hatutan husu ba nai ulun sira presiza haree didiak problema ne’e nia dezafius no kolia ba joven sira nia problema ne’e barak tebes mak transmite husi sexu livre, sai risku ba HIV mak halo ema kaben lalais, soe bebe ne’e problema laiha regularize no laiha planu ba feto no mane kaben ne’e la problema, maibé ita-nia problema mak sekxu laiha planu no sexu ho ema ne’ebé la koiñese.

“Agora HIV transmite ba ema barak liu fali husi domin, ne’e mak problema boot ida ita hasoru. Ita mak tenke kolia bebeik hodi hasa’e ema nia konsiensia hodi regula ema ida-idak nia satelit pensamentu atu labele halimar ho buat ne’ebé ita hanetene ne’e la di’ak no impaktu ba moris.” Subliña Prezidente INSIDA

Nia informa HIV-SIDA virus ida ne’ebé susar tebes atu kura liu-liu HIV hakat ona SIDA tanba virus ida ne’e perigu ba ema nia moris, ne’ebé husu ba komunidade hotu tenke prevene-aan husi virus HIV-SIDA, selae loron ida sei mohu de’it hanesan nasaun seluk.

Iha sorin seluk Xefe Suku Lahane, Romano Natercia Rodriges Pereira hateten, atividade formasaun husi INSIDA ida ne’e di’ak tebes atu kontrola ema ne’ebé pozitivu ba HIV-SIDA, hanesan Autoriedade iha konsolamentu maibé ne’e segredu ema saude bele hatene ba komunidade ida ne’ebé afeta HIV- SIDA.

“Ha’u hanesan Autoriedade labele hatene tanba buat saude mak bele hatene maibé ne’e segredu hanesan Xefe Suku labele dehan buat ida. Ita atu halo konsolamentu mós ita Timor nia karakteristika la hanesan, katak ita deskrimina fali ema seluk nia dignidade tanba liuhusi formasaun ne’e parte saude nian bele hatene ona komunidade balun iha Suku Lahane osidental iha ema balun afeita ona virus HIV-SIDA.” Dehan Xefe Suku Lahane osidental, Romano Natercia Rodriges Pereira

Nia hateten, importante ba joventude sira labele ransu livre nomos kaben sedu to’o ikus laiha responsabilidade, entaun hamosu problema ba ema ida ne’ebé sira produz hodi fó impaktu ba labarik nia moris iha futuru tanba ne’e husu ba joven sira tenke rai an didi’ak tanba rai ida ne’e hein hela imi atu halo dezenvolvimentu iha futuru.

Esplika liután formasaun ne’e importante tebes ba joven sira atu rona didi’ak materia hirak ne’ebé tekniku sira fó sai ba partisipante hotu atu tau iha kakutak hodi halo prevensaun ba moras HIV-SIDA. Husu ba governu liu-liu Misiteriu Saude nafatin sensibiliza informasaun ba komunidade sira iha Munisípiu no área rural, tanba ema barak la asesu informasaun, entaun la komprende kona-ba virus HIV-SIDA óinsa atu prevene no hadook-aan husi virus refere.

Reportajen : Nelfiano

Foto : Nelfiano

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *