Dili, 03 Outubru 2025 (Média Democracia) – JSMP realiza Komunikadu imprénsa kona-ba Tribunál Judisiál Primeira Instansia Suai, liuhusi julgamentu movel iha Munisípiu Bobonaro, no julgamentu kona-ba kazu krime ofensa ba integridade fízika simples ho natureza violénsia doméstika rua (2). Konferensia ne’e Média Democracia asesu husi pajina JSMP Sesta semana ne’e.
Diretora dehan kazu krime rua ho Nú. Prosesu: 0003/25.BBBLB no Nú. Prosesu 0001/25.BBBBV, ne’ebé akontese iha Munisípiu Bobonaro. Kazu rua ne’e julgamentu hamutuk ho kazu krime 10 seluk ne’ebé JSMP monitoriza durante 23-26 Setembru 2025. Entrentantu totál kazu ne’ebé planeadu atu julga durante julgamentu movel ne’e hamutuk kazu 56.
Diretora Ezekutiva JSMP Ana Paula Marçal hateten, iha komunikadu imprensa bazeia ba observasaun JSMP nian durante julgamentu movel ne’e, JSMP rejista kestaun balun relativamente ho oinsa autór judisiáriu sira nia interasaun ho intervieniente prosesual sira ne’ebé envolve ofendida husi kazu violénsia doméstika.
“Iha julgamentu ba kazu ho Nú. Prosesu: 0003/25.BBBLB, ne’ebé alegadu arguidu halo agresaun ba nia fen tanba de’it labarik tanis iha momentu ne’ebé ofendida sei iha hela haris-fatin no arguidu kaer hela telefone maibé ignora nia oan ne’ebé tanis besik hela arguidu nia sorin.” Dehan Diretora Ezekutiva JSMP, Ana Paula Marçal
Diretora Ezekutiva hatutan, iha prosesu produsaun ba prova, JSMP deskobre katak pergunta sira ne’ebé juis husu ba iha ofendida totalmente laiha relevansia ho faktu sira ne’ebé tuir loloos juis presiza husu, tanba juis halo pergunta ne’ebé tendensiuzu ba kestaun ne’ebé mais partikulár. Purzemplu, juis husu katak “ita nia oan foin ida ka? no ita hakarak aumenta tan oan to’o hira? tolu ka haat?”. JSMP hanoin katak pergunta hanesan ne’e la devia juis husu ba ofendida tanba ne’e kestaun privasidade ka privadu no laiha relasaun ho faktu ka prova ne’ebé iha interese ba desizaun.
“JSMP husu ba autór judisiáriu sira atu sensivél bainhira halo interesaun ho vítima ka ofendida sira husi kazu sira ho natureza violénsia bazeia ba jéneru inklui violénsia doméstika no evita pergunta sira ne’ebé la relevante ho faktu ofensa ne’ebé akontese, tanba pergunta sira ne’ebé iha natureza personal ka privada sei hamenus ka halakon kapasidade ofendida sira atu fornese faktu relevante sira ba tribunál.” Hatutan Diretora Ezekutiva JSMP
Diretora afirma, aprosimasaun ho maneira halo pergunta sira iha influénsia boot ba kapasidade ofendida sira iha kazu violénsia doméstika atu partisipa ativamente hodi deskobre faktu no verdade. Pergunta sira ne’ebé orientadu no dirijidu ba materia ne’ebé partikulár ka pesoal bele hamenus ka hamate liután kapasidade feto vítima sira atu partisipa livremente hodi kontribui ba deskobre verdade no kontribui ba hametin administrasaun justisa ida justu no kredivel.
“Depoisde julgamentu JSMP aprosima no konversa ho ofendida no ofendida espresa katak pergunta sira juis nian ne’e halo ofendida sente la konfortavel no moe atu resposta, tanba pergunta ne’e ofende tebes ofendida ninia sentimentu.” Afirma Diretora
Diretora informa, aleinde kazu ida-ne’e, kazu seluk ho Nú. Prosesu: 0001/25.BBBBV, juis titulár ba kazu ne’e la hatudu ninia neutralidade durante julgamentu. Iha kazu ne’e juis até fó hanoin ka estratéjia ba arguidu atu oinsa hasees-an husi justisa nia realizasaun. Iha julgamentu ba kazu ne’e, juis husu ba arguidu katak “ó la hatene tátika ka? nusa ó la fila ona ba Inglatera depois mak tribunál fiksa editál no ita nia defeza mak reprezenta ita iha prosesu ne’e.
“Ne’e komportamentu ne’ebé la hatuur-an nu’udar juis ne’ebé respeitu prinsípiu neutralidade, imparsialidade no objetividade, tanba pergunta ne’e esplisitamente hatudu katak juis apoia arguidu no hamrik iha arguidu nia kotuk ka favorese ba interese arguidu nian. Ida-ne’e afeta tebes kapasidade juis nian atu fó justisa no hamihis konfiansa públiku nian ba juis no ba sistema justisa tomak.” Informa Diretora Ezekutiva JSMP, Ana Paula Marçal
Nia salient, JSMP konsidera maneira ne’ebé juis introdús ba arguidu ne’e la aseitavel, aleinde la hatudu neutralidade, juis rasik mak enkoraja arguidu no sosiedade atu hasees-an husi justisa nia realizasaun. Tuir loloos juis mak tenke promove no hatudu dalan oinsa intervienente sira obiedente ba lei no introdús konsekuénsia jurídiku potensiál sira tuir lei bainhira intervienente sira la kumpri lei no kolabora ho justisa nia realizasaun. Infelizmente, pelu-kontráriu iha julgamentu ne’e juis enkoraja arguidu atu hasees-an husi justisa.
“Atitude ne’e preokupante tebes, tanba envolve krime sira ho natureza violénsia doméstika. Ida-ne’e sei hametin liután feto vítima no sosiedade sira nia fiar katak juis no setór justisa tomak so serbi de’it interese autór mane sira no ignora interese no protesaun adekuada ba ofendida sira.” Salienta Diretora Ezekutiva JSMP, Ana Paula Marçal
Nia subliña, prátika ne’e mós implisitamente hatudu jestu solidáriu no toleránsia ba krime ne’ebé arguidu komete. Ida-ne’e grave tanba ultrapasa devér profesionál no responsabilidade institusionál ne’ebé define iha aliñea 2 husi artigu 121 Konstituisaun RDTL, aliñea 3 artigu 4 husi Lei Organizasaun Judisiáriu no aliñea 1 artigu 6 husi Estatutu Majistratura Judisiál ne’ebé hotu-hotu enfaze kona-ba juis ninia natureza imparsialidade no independénsia durante ezerse ninia kna’ar no la hatudu inklinasaun ba parte ida.
“JSMP rekomenda ba Konsellu Superiór Majistratura Judisiál atu atentu komportamentu elementu hirak ne’e no explora medida no polítika formasaun adekuada hodi kurije no mellora relasaun komunikasaun no interasaun entre autór judisiáriu sira no parte sira ne’ebé iha relasaun, durante julgamentu.” Subliña Diretora Ezekutiva JSMP, Ana Paula Marçal
Entretantu durante julgamentu movel ne’e, JSMP konsege monitoriza kazu ho totál hamutuk 12. Husi totál kazu ne’e konstitui kazu violénsia bazeia ba jéneru (VBJ) hamutuk hitu (7) kazu kontrabandu haat (4), ofensa ba integridade fízika simples ida (1). Kazu hirak ne’ebé julga durante julgamentu movel ne’e hetan hotu ona desizaun.
Nia akresenta husi totál kazu 12 ne’ebé hetan hotu ona desizaun, hanesan krime ofensa ba integridade fízika simples ho natureza VD tolu (3) kondena ho pena multa US$60.00, enkuantu krime ofensa ba integridade fízika simples ho natureza VD ida (1) kondena ho pena multa US$120.00, krime ofensa ba integridade fízika simples natureza VD ida (1) kondena ho pena multa US$30.00, krime ofensa ba integridade fízika simples natureza VD ida (1) kondena ho pena prizaun fulan 9 suspende ba tinan ida, krime ofensa ba integridade fízika simples ho natureza VD ida (1) kondena ho pena prizaun fulan 5 suspende tinan 1.
Esplika liután parte seluk ba krime kontrabandu haat (4), kazu ida tribunál kondena ho pena prizaun tinan 2 fulan 6 suspende ba tinan 3, kazu 1 kondena ho pena multa US$120.00, kazu 1 kondena ho pena multa US$60.00, no kazu 1 seluk tribunál absolve. Entretantu kazu 1 krime ofensa ba integridade fízika simples tribunál omologa pedidu dezisténsia keixa. Iha JSMP nia observasaun jerál durante julgamentu movel ne’e, parte intervienente sira kolabora ho di’ak tebes no marka prezensa tuir oras ne’ebé tribunál marka ona tuir data no oráriu julgamentu.
Reportajen : Nelfiano
Foto : Media JSMP

