Konfidensialidade ba Estadu HIV Hanesan Dezafiu ba Mitigasaun HIV-SIDA

Manufahi, 27 Novembru 2025 (Média Democracia) – Instituto Nasional Combate HIV-SIDA “sigla portuges” hamutuk ho Autoridade Lokal Munisípiu Manufahi kontinua fahe formasaun virus HIV-SIDA ba komunidade Suku Hola-Rua Same. Atividade refere hala’o iha Sede Suku Hola-Rua, Kuarta semana ne’e.

Prezidente Instituto Nasionál Combate HIV-SIDA, Daniel Marçal hateten, ohin loron datolu halo sensibiliza informasaun ba komunidade sira iha Suku Hola-Rua kona-ba virus HIV-SIDA, nune’e bele aumenta sira-nia koñesimentu hodi prevene-an husi virus refere.

“Buat ida konfidensial ne’e mosu tanba ita komunidade seidauk iha koñesimentu di’ak. Tanba sa mak to’o ohin loron Estadu seidauk autoriza hodi fó sai ema ne’ebé kona HIV-SIDA. Tuir lolos ne’e tenke fó sai labele sai hanesan segredu, tanba iha rai seluk brani hatudu nia-an katak kona virus HIV, nune’e labele transmite ba ema seluk.” Dehan Prezidente INCSIDA Daniel Marçal

Prezidente INCSIDA hatutan, iha Timor-Leste daudaun ne’e sei mantein nafatin konfidensial, tanba komunidade balun nia konseitu la di’ak ba ema ne’ebé kona ona virus HIV hodi hamosu deskriminasaun dehan katak ema ne’e la di’ak.

“Agora ita esforsu maka’as hela nafatin sensibilizasaun informasaun ba komunidade sira iha teritoriu Timor-Leste bainhira komunidade sira iha ona koñesimentu ita tenke fó sai hanesan iha Suku ka Aldeia ema na’in hira mak afeita virus HIV-SIDA, no ema bele tau atensaun ba nia, nune’e labele halo transmite ba ema seluk, halo mós tratamentu iha postu saude hodi bele redus virus refere.” Hatutan Prezidente INCSIDA

Prezidente afirma, prekupasaun iha ema balun kona HIV kontinua halo seksu livre hamutuk ho ema seluk, entaun numeru HIV-SIDA kontinua aumenta iha Timor-Leste, tanba iha ema balun kona ona HIV halo tratamentu fó aimoruk, dalaruma sira la hemu no nafatin halo seksu livre. Entaun ba oin tenki fó sai bainhira ema kona ona HIV, nune’e sira bele kontrola-an labele halo seksu livre hodi labele hadaet ba ema seluk.

Esplika liután, buat ida estikma no deskriminasaun ne’e hatudu katak ema hanoin aat hodi halo asaun la di’ak ba ema seluk evita problema hirak ne’e to’o ohin loron ema afeita virus HIV-SIDA sei la fó iha publiku nafatin tau iha konfidensialidade. Maibé sensibiliza informasaun ne’e aumenta komunidade nia koñesimentu ona loron ida sei loke ba publiku hodi halo tratamentu hodi hamenus virus HIV-SIDA iha rai laran.

Reportajen : Nelfiano

Foto : Nelfiano

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *