Dili, 21 Fevereiru 2025 (Média Democracia) – Ministeriu Agriklutura liuhusi Sekretariu Estadu Asuntu Floresta hamutuk ho ekipa liña Ministerial sira seluk realiza sorumutu kona-ba aproximasaun programa integradu atu hasa’e reseita seguransa bee no ai-han liuhusi paisajen jestaun rezilente ba klima agrikultura no agrofloresta, sorumutu ne’e hala’o iha salaun MAPPF Comoro, Kinta semana ne’e
Tuir Sekretariu Estadu Asuntu Floresta Fernandino Vieira da Costa hateten objetivu husi diálogu ida ne’e sei forma futuru ho meus subsiensia ne’ebé rejelensia ba klima sistema agrikultura sustentavel iha Timor-Leste
“Timor-Leste nia rekursu natural no patrimonia agrikula ne’ebé riku mak ejensial ba povu nia moris maibé daudaun ne’e ita hasoru hela dezafiu kauza husi mudansa klimatika hanesan tempu falta bee sai amiasa boot ba ita-nia seguransa ai-han nomos komunidade nia moris loron-loron.” Dehan Tuir Sekretariu Estadu Asuntu Floresta, Fernandino Vieira da Costa,
Nia hatutan haree dezafiu ida ne’e hatudu katak importansia tebes atu adapta no aproxima ne’ebé integradu, bazeia ba natureza hodi muda sistema agrikultura nian no hametin abilidade ba parte klimatika nian
“Sorumutu ohin importante tebes hamutuk ho parseru FAO aprezenta exposu komponente sira husi programa integradu ho objetivu atu halibur no hametin kolaborasaun sira ho parte interesante elabora oportunidade finansiamentu sira aliña ho inisiativa ne’ebé lao hodi estabelese diretiva ida ba implementasaun ne’ebé efetivu.” Dehan Sekretariu Estadu
Nia salienta planu IX governu konstituisional aliña ho programa integradu partikularmente iha setor preoridade sira hanesan agrikultura, pekuaria peska no floresta liuhusi 70% papulasaun ne’ebé hela iha areá rurál hasoru problema ne’ebé signifiativu governu identifika ona, agrikultura sai hanesan motor xave ba dezenvolvimentu ba ekonomia sosial ida inklui atu hasa’e produsaun ai-han, produtividade pekuaria loke potensial ekonomia verde nasaun nian.
“Ita atu atinji objetivu hirak ne’e maibé labele depende de’it ba orsamentu estadu nia, ita tenke aproveita ita-nia kapasidade atu asesu finanseiru sira husi fundu global “global environment fasility gems no grand glamer fans” JCF fundu adaptasaun nomos fonte komersial sira seluk iha konvensaun.” Dehan nia
Nia afirma atu asesu fundu sira ne’e presiza servisu hamutuk indentidade agreditadu sira, tanba ne’e liña Ministerial Governu nian servisu hamutuk ho nia parseira sira besik identiidade agreditadu no parseru dezenvolvimentu sira hodi asegura finansiamentu.
“Ha’u hakarak husu ba identidade agreditadu sira atu fasilita oportunidade ba instituisaun governu hodi implementa diretamente komponente xave programa hodi jere fundu sira hodi garante prosperiodade nasional ne’ebé forte liután no kapasitasaun.” Nia haktuir
Nia informa iha kontestu ida ne’e programa sistema integradu hamutuk ho parte interesante dezeña atu fó preoridade ba sustentabilidade ambiental no konservasaun rekursu natural sira hodi garante benefisiu ba tempu naruk Timor-oan hodi kontribui ba dezenvolvimentu nasional.
“Susesu husi programa ne’e depende ba ita-nia komprimisiu koletivu kooperasaun no koordensaun hodi aproveita asunsaun sira bazeia ba natureza pratika floresta sustentavel no sistema agro-alimentar rejilente, ita bele kria benefisiu sira ne’ebé dura ba ita agrikultura komunidade no ambiente.” Nia reafirma
Sekretariu Estadu enkoraja ba liña Ministeria sira seluk nafatin kontribui ativamente ba diskusaun sira, ohin mai ita servisu hamutuk hodi harii fundasaun ne’ebé forte ho inisiativa futuru ida ne’ebé Timor-Leste nia sistema agrikula sai produtivu rejilente no sustentabilidade ba ema hotu nia moris.
Esplika liután ho parseru dezenvolvimentu sira hanesan FAO, UNDP, SAPIP sira mak durante ne’e servisu hamutuk ho Ministeriu Agrikultura, maibé iha mós ajensia balun ajuda no fasilita mai Ministeriu Agrikultura Pekuaria Peska no Floresta desde tinan barak hodi tau-matan ba povu Timor-Leste tanba osan povu nian sei fila-fali ba povu.
Reportajen : Nelfiano
Foto : Nelfiano
