Dili, 07 Fevreiru 2025 (Média Democracia) – Profesores kontratadu 2023 realiza komunikadu imprénsa hanesan problema nasional, maibé liu tinan ida-resin ona seidauk hetan solusaun serteza husi Ministriu Edukasaun no Sekretariu estadu. Komunikadu ne’e realiza iha Jardin 5 de Maio
Porta-voz Agostinho Pinto hateten, hanesan publiku hatene ona kona-ba, problema ida ne’e, lori atensaun husi sosiedade, veteranu, igreja, inklui intervensaun husi Xefe Governu Kay Rala Xanana Gusmão iha loron 29 de Novembru 2023, liuhusi visita supreza ba edifisiu Ministeriu Edukasaun nian.
“Iha altura ne’ebá Primeiru Ministru fó tempu fulan ida ba Ministra Edukasaun no Sekretariu Estadu atu resolve problema profesores kontratadu nian, infelizmente problema ida ne’e seidauk resolve to’o ohin loron. Aleinde ne’e problema profesores kontratadu mós hetan atensaun no reasaun husi membru parlamentu sira, ikus mai aprova resolusaun ida nu’udar aktu politku, hodi solusiona problema ida ne’e, maibé ida ne’e mós la konsege resolve, mesmu parlamentu nasional aprova ho votu unaminidade.” Dehan porta-voz Agostinho Pinto
Porta-voz hatutan defende direitu fundamentu profesores kontratadu nian no kontra diskriminasaun no injustisa, ne’ebé ME halo hasoru profesores sira maka profesores sira nunka lakon vontade, atu kontinua luta to’o ohin loron no sei la rende bainhira solusaun seidauk serteza lolos.
“Ami dialogu ho Ministeriu Edukasaun, dala barak maibé ami seidauk hetan konkordansia, tanba idak-idak mantein ho ninia argumentu juridiku no legalidade ne’ebe iha. Maibé ikus mai iha dialogu ne’ebé hala’o iha dia 16 de Janeiru 2025 hamutuk ME rekoñese ona existensia no dedikasaun profesores nian, ne’ebé kontribui ona ba estadu ho tinan barak, espesialmente iha sistema edukativu iha ita-nia rain. Nune’e ME apresenta opsaun “teste espesial” ba profesores kontratadu 2023 hodi tetu no deside.” Dehan nia
Nia salienta hafoin halo reflexaun kle’an no rona opiniaun husi maluk profesores kontratadu tomak, katak problema laos kona-ba teste bolsa kandidatu ka teste especial, maibé legalidade husi teste ne’e saida tanba estatutu nu’udar ajente administrasaun publika juridikamente profesores kontratadu nia estatutu remete ba artigu 12 lei estatutu funsaun publika.
“Iha dekretu lei estatutu karreira dosente N.31/2023 de 31 de Maio iha artigu 11 no 12, fó kondisaun espesial ba profesores kontratadu ne’ebé ho estatutu ajente administrasaun publika, atu goja rejime kareira espesial hahu 01 Janeiru 2023. Maibé tenke priexe rekejitus 3 hanesan kontratu legal ho Ministeriu Edukasaun, Diploma Minimu Baserelatu nomos avaliasaun desempeñu ho klasifikasaun “BOM” ne’ebé regista iha SIGAP.” Nia afirma
Nia afirma haree ba rekejitus tolu (3) ne’ebé mensiona iha leten, profesores kontratadu priexe tiha ona, maibe ME mak rezeita simu profesores sira-nia avaliasaun, no la prosede ba Komisaun Funsaun Publika, hodi regista iha SIGAP nune’e ikus mai prejudika ba profesores sira no lori problema ne’e to ohin loron.
“Ami nia hanoin la presiza loke teste spesial ba profesores sira, maibé ami husu ba Ministeriu Edukasaun no Komisaun Funsaun Publika atu kompleta no rejista de’it ami nia avalisaun dezempeñu ba iha SIGAP, hodi profesores kontratadu sira goja rejime karreira espesial tuir lei haruka.” Nia haktuir
Nia informa aseita teste espesial ida ne’e nu’udar meus ida hodi kontribui ba solusaun, maibe presiza halo diskusaun kle’an no tenke iha akordo entre parte rua, tanba normalmente teste ka konkursu, sempre iha lakon no manan. Bainhira lakon iha teste refere solusaun saida mak Ministeriu fó bainhira profesores sira ho diploma sekundariu.
“Ami hotu-hotu kontribui tiha ona ba estadu ida ne’e ho tempu naruk, ikus mai estadu rekoñese ami nia dedikasaun no sakrifisiu, nune’e iha governu da-VIII nia ukun hodi hasai ami nia estatutu voluntariu ba ajente administrasaun publika no lei asegura ami nia direitu.” Nia informa
Nia haktuir ME tenke apresenta no buka uluk solusaun ba maluk profesores sira ne’ebé ho diploma sekundariu, nune’e hotu-hotu hakat ba teste espesial labele iha inisiatisfas entre professores. Tanba estadu iha papél atu valoriza no rekoñese sidadaun nia diretu.
Porta-voz esplika liután haree ba legalidade pontu importante, ne’ebé profesores kontratadu koloka ba ME atu toma konsiderasaun no desizaun. Maibé ME nafatin ignora la konsidira ideia di’ak husi profesores kontratadu nian oinsá atu kontribui buka solusaun ida justu ba profesores. Nune’e husu ba ME atu tetu fila fali no loke dialogu kontinuasaun hodi halo diskusaun abertu ba solusaun sira molok hakat ba teste espesial iha tempu badak nia laran.
Reportajen : Nelfiano
Foto : Nelfiano
