Dili, 01 Setembru 2025 (Média Democracia) – Ministerio Ensinu Superior Siensia no Kultura (MESSC Sigla portugues) asina nota intendimentu ho Fundus nasões unidas populasaun iha Timor-leste UNFPA hodi haree ba dezenvolve kurikulum di’ak area parteira iha universidade TL.
Iha entrevista ho Ministéiru Ensinu Superior Siensia no Kultura José Honório da Costa Pereira Jerónimo hateten, asina memorando/nota Entendimentu ida ho Fundus nasões unidas populasaun iha Timor-leste ne’ebè haree liubá area parteira hodi dezenvolve kurikulum ne’ebè di’ak iha area refere.
“Asina memorado ida ne’e importante tebes ba MESSK tanba ita haree katak, Ensinu Superior iha Timor kursu parteira mós barak, nune’e bele ajuda ita liuhusi Governu Thailandia ne’ebè fó apoiu ba asinatura ida ne’e, Aleinde ne’e mós durante ne’e Governu Thailandia ajuda fó ona treinamentu ba ita-nia parteira sira iha area saúde.” Dehan Ministéiru Ensinu Superior Siensia no Kultura José Honório da Costa Pereira Jerónimo
Ministru Ensinu Superior Siensia no Kultura afirma, Ministeiru sei kria mós memorandu ida ho Thailandia, tanba sira ajuda ona ita iha area parteira nian, aleinde ne’e mós iha area seluk ne’ebé aliña ho programa nonu-governu nian.
“Ha’u agradese ba Fundus Nasoes Unidas Populasaun iha Timor-Leste ho nia teknik tomak ne’ebè kontribui masimu ho teknik husi ensinu superior parte kooperasaun nia servisu furak no di’ak tebes hodi bele realiza asinatura ida ne’e.” Afirma Ministéiru Ensinu Superior Siensia no Kultura José Honório da Costa Pereira Jerónimo
Hatutan husi reprezentante UNFPA iha Timor-Leste Navchaa Suren dehan, husi Fundu Populasaun Nasoins Unidas (UNFPA), sente onradu atu partisipa iha okaziaun importante ne’e, hodi marka asinatura ba Memorandu Entendimentu entre UNFPA no Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura.
“Mandatu globál UNFPA nian foka atu harii mundu ida ne’ebé isin-rua, hotu-hotu ho hakarak partu ho seguru, no poténsia juventude hotu-hotu bele hetan saude di’ak nafatin.” Dehan UNFPA iha Timor-Leste Navchaa Suren
Iha mundu tomak, loron-loron, feto na’in-700 resin no bebé foun na’in-6.300 mate durante isin-rua no partu, maibé maioria husi mate hirak ne’e bele prevene ho servisu pré-natal, partu no pós-natal ne’ebé fornese husi parteira sira.
“Evidénsia globál hatudu katak ho edukasaun, formasaun, apoiu no ambiente ne’ebé adekuadu, parteira sira bele fornese to’o 90% servisu esensiál saúde seksuál, reprodutiva, maternál no ba bebé foin moris. Investimentu iha edukasaun parteira nian sai hanesan estratéjia ne’ebé efetivu liu no iha impaktu boot atu redús mortalidade no morbilidade maternál no bebé foin moris.” Afirma UNFPA iha Timor-Leste Navchaa Suren
Nia Subliña, hamutuk ho parseiru sira, UNFPA servisu hodi hametin kualidade edukasaun parteira, polítika, regulamentu no asosiasaun parteira nian iha mundu tomak. UNFPA apoiu liuhusi nasaun 125, inklui nasaun ne’ebé iha taxa mortalidade maternál ne’ebé aas liu. Iha Timor-Leste, parteira sira mak iha liña oin ba sistema saúde, liuliu iha área rurál no fatin ne’ebé susar atu asesu, maibé sira-nia kapasidade atu fornese kuidadu ho kualidade aas depende ba kualidade edukasaun no formasaun ne’ebé sira hetan.
“Asinatura Memorandu Entendimentu ohin nian marka pasu importante ida atu hakat ba oin hodi kumpre ami-nia kompromisu ba kualidade edukasaun parteira. MoU ne’e aliña la’ós de’it ho estratéjia nasionál saúde no edukasaun Timor-Leste nian, maibé mós ho kompromisu globál sira, inklui ODS, atu redús mortalidade materna ne’ebé bele prevene no garante asesu universál ba servisu saúde seksuál no reprodutiva ho kualidade.” Subliña UNFPA iha Timor-Leste
Liuhusi kooperasaun ne’e, UNFPA no Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, hamutuk ho parseiru seluk sei halo revizaun kompletu no melloramentu ba edukasaun parteira, garante katak polítika, kurríkulu, no padraun edukasaun aliña ho padraun globál ne’ebé define husi Konfederasaun Internasionál Parteira (ICM).
“UNFPA komprometidu atu fornese espesialidade téknika, fahe koñesimentu globál no aplika prátika di’ak liu ne’ebé bazeia ba evidénsia, enkuantu kolabora besik ho instituisaun nasionál sira atu adapta no implementa solusaun sustentável.” Reafirma UNFPA iha Timor-Leste Navchaa Suren
Nu’udár Timor-Leste prepara atu tama ba ASEAN, investimentu iha dezenvolvimentu kapitál umanu sai krítiku liu fali antes. Hametin edukasaun parteira la’ós de’it esensiál ba hadi’a rezultadu saúde, maibé mós ba harii sistema edukasaun ne’ebé dezenvolve forsa traballu ho abilidade aas ne’ebé bele kumpri padraun internasionál sira.
“Através husi kolaborasaun ne’e, ami sei explora mós oportunidade ba kooperasaun Súl-Súl no Triangulár, liga Timor-Leste ho nasaun sira iha rejiaun no li’ur ne’ebé susesu ona iha dezenvolvimentu sira-nia sistema edukasaun parteira. Ami sei promove troka koñesimentu, kolaborasaun entre parseiru no parseiria. Mai ita kontinua servisu hamutuk atu garante katak estudante parteira hotu-hotu iha Timor-Leste hetan edukasaun ho kualidade aas liu, katak graduadu hotu-hotu sai profisionál saúde ne’ebé iha abilidade no konfiansa, katak feto hotu-hotu bele hetan asesu ba kuidadus ne’ebé ho kualidade, respeitável, no salva-vida.” Akresenta UNFPA iha Timor-Leste Navchaa Suren
Nia konklui, agradese tebes ba Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura ba sira-nia lideransa no kompromisu. UNFPA hein atu iha parseiria forte ida ne’ebé bele transforma sira nia vizaun komún ba rezultadu ne’ebé sustentável no signifikativu.
Reportajen : Domingas
Foto : Domingas
