MJDTL Realiza Komunikadu Imprénsa Kona-ba Asuntu Sosial Ne’ebé Buras Iha TL

Dili 08 Setembru 2025 (Média Democracia) – Movimentu Juventude Defisiensia Timor-Leste (MJDTL) hanesan movimentu sosial ida atu kontrola asuntu sosial sira ne’ebé  buras dadaduk iha Timor-Leste, konferensia  hala’o iha Sabadu Semana ne’e

Porta-voz Castro Afonso, hatete bazeia ba Konstituisaun RDTL artigu 40 Konstituisaun da Repúblika de Timor-Leste iha liberdade kolia no informasaun nian ema hotu-hotu iha direitu ba liberdade kolia nian direitu atu hetan informasaun ruma ho ne’ebé informasaun lolos. Aliña 2 liberdade ko’alia no informasaun nian labele hetan limitasaun husi sensura ruma.

Norma ida-ne’e ho ninia finalidade atu proteje no defende direitu individu atu defende interese públiku no prinsipiu fundamentál iha Konstituisaun defende legalidade demokratiku iha Estadu. Preokupasaun Publiku no Baze Legál sira Deputadu/a sira mak titulár husi órgaun soberania ne’ebé reprezenta Povu Timor-Leste tomak, independente ba eleitorál ne’ebé sira eleitu ba.” Dehan Porta-voz, MJDTL, Castro Afonso

Porta-voz MJDTL, hatutan funsaun importante tebes iha Demokrasia pluralista no partisipativa, distinje sira husi papėl ne’ebé sira halo no poderes no direitu sira ne’ebé sira iha, hanesan mós responsabilidade sira ne’ebé sira tenke halo.

Ami MJDTL  hakarak hato’o ba Parlamentu Nasionál Timor-Leste hasoru hela dezafiu no krize sosiál Multidimensionál neʼebé rezulta violénsia no krime akontese kuaze iha territoriu laran tomak. Tuir Relatóriu no rezultadu peskiza hatudu iha porsentu 41.8 populasaun moris iha liña pobreza absoluta no kiak multidimensionál.” Dehan porta-vóz, MJDTL, Castro Afonso

Porta-voz afirma tuir relatóriu Direção-Geral Estatística Ministériu Finanças, Secretária Estado da Formação Profisionál e Empregu (SEFOPE) no Organização Internacional do Trabalho (ILO) ne’ebé lansa iha loron 26 Janeiru 2023, koloka nivel dezempregu Timor-Leste iha 5.1% no tuir relatóriu Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) 47.1% sofre malnutrisaun iha rai doben Timor.

Haree ba situasaun ne’e MJDTL ho membru ezize ba Parlamentu Nasionál atu kansela prosesu sosa karreta prado 65 ba Deputadu/a iha PN. Loos duni iha Lei N.° 22/2023 de 29 de Dezembro Terceira alteração ba Lei nº. 5/2004, de 5 de Maio, Estatutu ba Deputados iha artigu 12 alínea A hatete, iha Transporte ba Deputadu/a sira hodi hala’o misaun PN nian. Realidade hatudu ita-nia povu sira sei moris ki’ak no mukit nia laran, maibé Deputadu sira nafatin ho ksolok hodi goza Regalia oioin ne’ebé hakerek iha Estatutu ba deputadu/a hanesan, Artigu 16. no 21. Deputadu iha direitu ba pasaporte diplomátiku, Deputadu/a iha direitu ba asistensia médika no medikamentu.” Dehan nia

Nia informa deputadu/a sira iha direitu ba pensaun sobre vivensia nian, subsidiu re-integrasaun nian no subsidiu mate nian. Abono anuál nian estabelese husi Parlamentu Nasionál nian. Abono mensál nian estabelese husi Parlamentu Nasionál nian. Deputadu/a sira iha direitu ba sena prezensa nian. ka suplementu adisionál sira. Pensaun sobre vivénsia nian atribuídu ba sobre vivente ka oan sira nian. menores ka inkapas. Montante pensaun sobre vivénsia nian hanesan 75% pensaun mensal

Iha kustume despeza PN liu-liu sosa kareta kada lejislasaun, iha potensia afeta ba impaktu sosiál politika alozamentu PN iha oportunidade hamosu esploitasaun rekursu finansa estadu sein halo konsiderasaun ba sustentabilidade fundu estadu no promove prosperiedade povu. Atu sosa kareta regulár iha PN la alínea ho prinsipiu justisa sosiál, inplementasaun politika alozamentu ne’e sei habo’ot defisiensia sosiál no ekonomia liu-liu fó ameasa ba direitu fundamental povu hodi moris dignu no prosperu.” Nia haktuir

Nia relata argumentu no substansiál haree ba osan povu nian tenke utiliza ba prioridade fundamentál hanesan saúde, edukasaun, agrikultura, infraestrutura hodi responde interese komúm. Nune’e deputadu/a sira iha Parlamentu tenke hatudu ezemplu di’ak ba jestaun finanseiru, atu evita

Ami husi movementu juventude defisiensia Timor-Leste  rekomenda forte ba Parlamentu Nasionál atu kansela sosa karreta ho marka prado foun. Husu ba Deputadu/a benefisiu diretamente ba povu. Parlamentu Nasional atu tau prioridade ba programa dezenvolvimentu.” Nia relata

Nia salienta ekipa MJDTL husu ba Provedor Diretus Humanos no Justisa atu halo RDTL nian. Fiskalizasaun Abstratu ba Estatutu Parlamentu Nasional tuir Artigu 150 Konstisuisaun rekomenda ba membru Parlamentu Nasional atu reve Lei N.º 22/2023 de 29 de artigu 12 alinea A, Artigu 16. no 21. Dezembru Terseira alterasaun ba Lei nº. 5/2004, de 5 de Maio

Esplika liutan bazeia ba lamentasaun no dezisaun sosa kareta ho marka prado ne’ebé sai hanesan preukupasaun publiku ho rekomendasaun ne’ebé MJDTL hatoo ba PN hanesan reprezentante povu, karik rekoïnese Timor-Leste atu tama ona ba fiskal klip tenke respeitu aspirasaun povu nian. deputadu/a iha sentidu estadu tenke proteje Timor-Leste monu ba fiskal klip Nune’e MJDTL ezizi hanesan reprezentativu tenke promove direitus humanus, justisa nomos tranparansia ba povu ho justu.

Reportajen : Nelfiano

Foto : Nelfiano

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *