Dili, 22 Outubru 2025 (Média Democracia) – Iha intervensaun Ministeriu Obras Publiku Samuel Marçal dehan tempu badak Timor-Leste sei adere ASEAN. MOP deklara ekonomia iha Timor-Leste mós sei sai probema boot bainhira Governu la buka tuir setor privadu sira hodi halo investimentu iha rai laran no hasae abilidade servisu ba setor privadu sira.
Iha mandatu Ministeriu Obras Publiku Samuel Marçal ne’e hakarak fokus ba setor privadu no ita hanoin katak ekonomia iha rai laran hametin setor privadu. Governu bele halo planu no programa oi-oin no setor privadu mak sei fraku, ne’e ita konsidera ain sama rai la metin.
Ministru Obras Publiku hatutan, tanbá ne’e Primeiru Ministru fó hanoin beik-beik mai MOP oinsá atu hadia setor privadu sira iha Timor-Letse, nune’e bele kaer metin abut kona-ba ekonomia iha rai laran.
“Bainhira setor privadu fraku sei hasoru problema bo’ot, agora dadaun ita hotu tun halo observasaun ekonomia dependensia ba estranjeiru hanesan loja Xina nomos loja sira seluk. Imi imajina loron ida krizi no buat ruma mosu loja Xina taka hotu ita nia ekonomia monu kedas ba rai no bainhira Xina sira foti sai sasan hotu maka ita atu ba ne’ebé.” Dehan Ministeriu Obras Publiku Samuel Marçal
Ministru informa tan, iha oportunidade ida ne’e Primeiru Ministru sempre fó hanoin bei-beik katak buka tuir setor privadu sira hodi kapasita sira hodi kaer ekonomia metin ba rai ida ne’e.
“Semana ida ne’e mai Timor-Leste tama ona ASEAN nune’e kompetisaun bo’ot liután, ita la bele dehan lakohi simu Xina no Amerika rasik tahan la bele simu Xina nomos Australia. Nune’e ita tenke haforsa ekonomia rai laran liuhusi setor privadu sira ne’ebé iha.” Informa MOP Samuel Marçal
Nia afirma tan, Kompara nasaun bo’ot sira nune’e Timor-Leste tahan la bele kona-ba ekonomia nune’e saida mak ita atu halo hodi prepara-a’an, nune’e bele kompete iha ekonomia rai laran, nune’e tenke halo investimentu ba setor pribadu sira.
Nia subliña, sura loron de’it Timor-Leste atu tama iha ASEAN sei loke espasu bo’ot tan no intermus polítika makina di’ak tanbá forti, maibé ekonomikamente Timor-Leste tenke halo kompetisaun ho nasaun bo’ot sira ne’ebé sei mai, laos Timor-Leste tur hodi nonton/haree de’it fali. Tanbá ema mai ho matenek no esperensia kapital no buat hotu-hotu sei problema bo’ot iha futuru.
Reportajen : Domingas
Foto : Domingas
