Dili 02 Juñu 2025 (Média Democracia) – Organizasaun Mundial Saude (OMS) hamutuk ho Ministeriu Saúde (MS) realiza workshop koalia kona-ba estigma maka barreira boot ida ba teste, tratamentu no kuidadu ba ema sira ne’ebé sofre ho moras TB no HIV. Ida-ne’e hamosu silénsiu, atraza diagnóstiku no halo ema sira la buka tulun, dala barak lakon konfiansa iha sistema saúde rasik, Workshop ne’e hala’o iha Hotel Novu Turismu Dili.
Reprezentante Organizasaun Mundial Saude OMS Arvind Mathur hateten, estigma mak bareira ida ne’ebé sai nafatin obstákulu atu hetan trata no buka tuir moras sira ba ema barak liu laos moras, ida ne’e moe atu hetan rejeisaun no sente hanesan sira la hetan tratamentu hanesan ema umanu.
“Rekoñese ida-ne’e Ministériu Saúde kolabora ho OMS, sai uma-na’in ba workshop nasionál ida durante loron rua ne’ebé foka atu hamenus estigma no diskriminasaun iha kuidadu ba moras TB no HIV. Workshop ne’e atu haforsa resposta ba TB no HIV iha Timor-Leste liuhusi Redusaun Estigma no Diskriminasaun, lidera husi Global Coalition of TB Advocates (GCTA) no halibur jestór programa, traballadór kuidadu saúde no parte interesada prinsipál sira iha Timor-Leste.” Dehan Reprezentante Organizasaun Mundial Saude OMS, Arvind Mathur
Reprezentante OMS afirma partisipante sira sei aprende oinsá atu identifika estigma, komprende oinsá ida-ne’e afeta ema sira ne’ebé hetan kuidadu saúde no buka dalan atu hamenus iha klínika, komunidade sira no sistema saúde tomak.
Entertantu estigma mak tipu ba trauma ida-ne’e bele hamosu problema saúde mentál no hamosu kanek emosionál ne’ebé kle’an iha ema sira ne’ebé rekupera hela husi moras refere.
Iha fatin hanesan Diretóra Jerál ba Kuidadu Saude Primeria iha Ministeriu Saúde, Elisabeth Leto Mau informa, husu ba traballadór saúde sira atu hanoin kona-ba pergunta importante ida. Tansá mak pasiente ida para atu bá halo atendimentu. Iha Timor-Leste, ema ho moras TB no HIV dala barak hetan julgamentu. “Diskriminasaun maka’as – la’ós de’it iha komunidade, maibé mós iha sistema saúde nia laran.
“Pesoál laboratóriu ka ema seluk bele fó sai pasiente ida nia kondisaun, maski informasaun hanesan ne’e tenke hela metin entre pasiente ho sira-nia parseiru. Bainhira ida-ne’e akontese, pasiente sira sente moe no hahú retira husi tratamentu, hodi kria siklu ida iha ne’ebé moras ne’e kontinua atu da’et.” Dehan Diretóra Jerál ba Kuidadu Saude Primeria iha Ministeriu Saúde
Elizabeth hatutan husu ba pesoal saude sira atu konfidensialidade ne’ebé liu tanba pesoál saúde mós envolve iha gossip bainhira pasiente sira mai atu halo tratamentu iha ospital.
Esplika liután atu kombate estigma, presiza komprende atu foti asaun iha nivel hotu-hotu. “Ita hotu hatene katak estigma eziste, maibé agora iha ferramenta foun sira atu sukat, ida-ne’e ajuda atu kria solusaun sira ne’ebé di’ak liu. Atu hakotu estigma presiza planu sira ne’ebé klaru, finansiamentu ne’ebé loos no apoiu forte husi líder sira no traballadór sira iha liña frente.
Reportajen : Nelfiano
Foto : Media OMS
