Dili, 16 Dezembru 2025 (Média Democracia) – Organizasaun Mundiál Saúde OMS iha Timor-Leste realiza atividade kona-ba Timor-Leste nia teste boot ba saude kuidadu universal ne’ebé loos ba ema hotu.
Reprezentante Organizasaun Mundiál Saúde iha Timor-Leste, Arvind Mathur iha diskursu hateten, iha Timor-Leste, kuidadu saúde ofisialmente gratuita bainhira tama ba instalasaun públiku ida, ema ida sei la husu atu selu pagamentu ba konsulta ka kama ospitál nian. Dadus hatudu katak família sira iha ne’e mós gasta parte ki’ik liubá kustu saúde nian husi sira-nia bolsu duké iha nasaun barak ne’ebé hanesan ho Timor. No maski nune’e, ba ema barak liu, simu kuidadu saúde mai nafatin ho folin ne’ebé boot.
“Família sira iha suku remota sira tenke selu nafatin viajen ba ospitál “gratuita” ne’ebé besik sira. Aluga kareta, osan kombustível, tenke falta husi servisu no kustu adisionál sira iha aumenta barak. Pasiente balun husu atu alta sedu, atraza kuidadu ka hapara tratamentu tomak tanba sira laiha ona kbiit atu hela ka selu. Kuidadu saúde ne’ebé gratuita sente nafatin karun.” Dehan Reprezentante OMS, Arvind Mathur
Reprezentante OMS hatutan, ida ne’e mak Kobertura Saúde Universál (UHC) hakarak atu hadi’a. UHC nia promesa katak ema hotu-hotu tenke asesu ba servisu saúde sira ne’ebé sira presiza no sein halo sira sai kiak.
“Loron UHC, ne’ebé marka kada tinan iha loron 12 Fulan-Dezembru, maka momentu ne’eba mundu hodi haree distánsia to’o iha ne’ebé ona. Tema tinan ida-ne’e nian hateten ho klaru “Kustu saúde ne’ebé la asesivel. Ami baruk ona” Ida-ne’e hanesan lembransa ida katak bainhira ema tenke hili entre sosa ai-moruk no sasán importante sira, tanba sistema saúde seidauk halo nia servisu ho loos.” Hatutan Reprezentante OMS
Nia afirma, Timor-Leste hatene saida mak asaun determinadu iha saúde bele alkansa. Iha Jullu 2025, Timor-Leste hetan sertifikasaun husi OMS kona-ba livre husi malaria, no sai hanesan nasaun datoluk iha Rejiaun Sudeste Aziátiku ne’ebé alkansa marku importante ida ne’e, no moras daruak ne’ebé halakon iha tinan rua nia laran, hafoin filariaze linfátika (ain-potis). Atinjimentu saúde públika ne’ebé boot, ida-ne’e lori tinan barak ho vontade polítika, mobilizasaun komunitária no rede kuidadu saúde primária (PHC) ne’ebé bele deskobre kualkér kazu, tratamentu ho lalais no prevene ba infesaun ne’ebé sei mosu mai.
“Kna’ar mai ita agora maka atu lori foku hanesan ne’e ba objetivu UHC ne’ebé boot liu. Timor-Leste iha vantajen oioin servisu saúde gratuitu iha pontu servisu saúde nian no governu kobre maioria gastu saúde sira. Ai-moruk sira ne’ebé disponivel no se kuidadu saúde ne’ebé ema sira simu ne’e di’ak ka la’e, ida ne’e mak Timor sei luta nafatin, tanba traballadór saúde kualifikadu uitoan de’it iha área sira ne’ebé dook husi Dili, ai-moruk no teste báziku sira kontinua mamuk no instalasaun sira ne’ebé nia kualidade.” Afirma Reprezentante OMS, Arvind Mathur
Nia informa, OMS nia servisu ho Ministériu Saúde iha tinan balun liubá maka atu taka lakuna sira-ne’e ho maneira sira ne’ebé lori Timor besik liután ba UHC. Foku importante ida maka lori kuidadu besik liubá ema hotu. Rekoñese katak PHC (Kuidadu Saúde Primáriu) mak xave ne’ebé loke UHC, Governu lori ninia emblemátiku Programa-Integrado-Saúde (PIS) pakote integradu ida husi servisu sira ne’ebé entrega besik liubá fatin ne’ebé ema hela ba.
“Tinan ida-ne’e, iha PIS nia okos, kuidadu espesialista sira hakbesik liubá komunidade sira liuhusi promosaun saúde ne’ebé foka ba moras la hada’et sira hanesan diabetes no hipertensaun. Médiku espesialista sira halo vizita ba CHC sira iha Dili no Aileu no halo konsulta ba pasiente liu 1,000, hodi asegura katak ema sei la halo viajen ne’ebé karun no han tempu barak atu ba halo konsultasaun saúde iha Dili.” Informa Reprezentante OMS
Nia relata, ligasaun importante seluk voluntáriu saúde komunitária, oras ne’e revitaliza daudaun ho papél sira ne’ebé klaru liután, formasaun no insentivu modestu maibé aseguradu ba kna’ar espesífiku sira, atu nune’e sira bele foti asaun hanesan ponte ida ne’ebé família sira bele tau konfiansa ba iha sistema formál.
Kona-ba UHC, lukru sira ne’ebé ita bele haree maka iha kuidadu emerjénsia no kuidadu krítiku sira, iha ne’ebé kapasidade aumenta husi de’it kama kuidadu intensivu neen iha HNGV ba kama 75 ho dependénsia aas no ICU iha nasaun tomak. Traballadór saúde liu 1,300 mak hetan ona treinamentu iha emerjénsia no kuidadu krítiku, hetan apoiu husi sentru abilidade simulasaun foun sira ne’ebé husik ekipa sira atu pratika maneja emerjénsia sira iha tempu-reál.
“Ita mós labele haluha prevensaun. Timor-Leste introdús ona atinjimentu ne’ebé forte iha impostu “pró-saúde”, inklui taxa ne’ebé maka’as iha tabaku, hodi trava taxa fuma ne’ebé aas liu iha rejiaun no hamenus aumentu ba moras fuan, kankru no Estroke (AVC). Karik ida-ne’e la’ós movimentu ida ne’ebé ema barak gosta, maibé ida-ne’e maka dalan ida ne’ebé kustu-efetivu liu atu proteje ema-nia moris.” Reprezentante OMS, Arvind Mathur esplika
Nia subliña, reforma ida-idak bele parese ki’ik ho nia an rasik. Maibé hamutuk, sira hatán ba pergunta prinsipál Loron UHC nian, bainhira ema iha Timor-Leste presiza kuidadu, sistema saúde sei ajuda sira no se la halo sira sai kiak liután.
Esplika liután resposta onestu ba pergunta ida ne’e maka seidauk. Maibé iha ona diresaun ne’ebé klaru. Se Timor-Leste kontinua investe iha kuidadu primáriu, hodi proteje família sira husi kustu sira ne’ebé subar no servisu besik ho parseiru sira, “saúde ba ema hotu” ne’ebé asesivel bele sai realidade iha rai Timor-Leste.
Reportajen : Nelfiano
Foto : Media OMS
