Dili, 03 Marsu 2025 (Média Democracia) – Organizasaun Mundiál Saúde OMS realiza atividade Loron Mundiál rona nian ho tema “Muda Mentalidade Hakbiit Ita Nia-An Atu Halo Kuidadu Tilun no Rona sai realidade ba ema hotu.”
Tuir Diretora Rejional ba OMS Sudeste Aziátiku Saima Wazed hateten, kada tinan-tinan, iha loron 3 fulan Marsu, observa Loron Mundiál Audisaun (rona) nian hodi hasa’e konxiénsia kona-ba prevensaun tilun-diuk no lakon abilidade atu rona
“Ami halo observa loron mundial audisaun rona nian enkuantu halo advokasia ba kuidadu tilun no rona nian iha mundu tomak. Tinan ida-ne’e, ho tema “mudansa mentalidade, hakbiit ita-nia an atu halo kuidadu tilun no rona sai realidade ba ema hotu.” Dehan Diretóra Rejionál ba OMS Sudeste Aziátiku Saima Wazed
Nia hatutan OMS nia kompromisu atu fó kbiit ba indivídu, komunidade no sistema saúde sira atu foti asaun signifikativu ba saúde tilun no rona nian ne’ebé di’ak liu.
“Lakon abilidade atu rona maka dezafiu saúde públika ne’ebé aumenta. Liu ema biliaun 1.5 maka afetadu iha mundu tomak, ho besik 80% moris iha nasaun sira ho rendimentu ki’ik no médiu.” Dehan nia
Nia afirma estimasaun katak ema millaun 400 hetan problema tilun nian iha ita-nia Rejiaun Sudeste Aziátiku de’it – númeru ida ne’ebé bele sa’e ba millaun 660 iha tinan 2050 se tendénsia atuál sira kontinua.
“Problema hirak-ne’e la’ós de’it estatístika sira reflete indivíduu sira ne’ebé nia moris, meius subsisténsia no moris di’ak hetan impaktu maka’as. Problema tilun ne’ebé husik hela, iha konsekuénsia ne’ebé dook influensia dezenvolvimentu linguajen, edukasaun, empregu, no saúde mentál.” Nia haktuir
Nia informa maibé kauza barak mak bele prevene no intervensaun sira ne’ebé efetivu no kustu efisiente disponivel. Maski nune’e, liu 80% husi nesesidade kuidadu tilun no rona nian iha mundu tomak seidauk hetan. Priexe lakuna ida ne’e tenke sai prioridade
“Ha’u sente enkorajadu ho progresu ne’ebé Estadu-membru sira halo hodi hametin tilun no rona iha ami nia Rejiaun. Bangladesh, Myanmar no Nepal hala’o ona avaliasaun situasionál sira uza ferramenta sira OMS nian no avansa hela ba dezenvolvimentu estratéjiku hodi hametin servisu kuidadu tilun no rona nian. Myanmar iha kuidadu integradu ba tilun no rona ho kuidadu ba matan, kuidadu ba idozu sira no servisu saúde mentál iha nivel komunidade.” Nia realsa
Nia haktuir Butan implementa ona triajen auditiva gratuita no servisu sira aparellu auditivu nian ba labarik sira. Indonézia hahú ona triajen integradu ba tilun no haree iha eskola sira. Teste iha kampu ba módulu sira rona nian kona-ba treinamentu Produtu Asistivu sira hala’o hela iha Índia.
Entertantu iha Loron Mundiál Audisaun (Rona) nian ida-ne’e, husu ba governu, profisionál saúde sira, sosiedade sivíl, no indivíduu sira atu fó prioridade ba kuidadu tilun no rona nian, dezafia estigma, no defende investimentu boot liu iha área krítiku ida-ne’e. Hamutuk ita bele asegura katak kuidadu tilun nian asesivel ba ema hotu
Esplika liutan Rejiaun Sudeste Aziátiku OMS nian kompostu husi Estadu-membru 11 tuir mai, Bangladexe, Butan, Repúblika Populár Demokrátika Koreia, Índia, Indonézia, Maldivas, Myanmar, Nepal, Sri Lanka, Tailándia no Timor-Leste.
Reportajen : Nelfiano
Foto : Media OMS
