Dili 04 Agostu 2025 (Média Democracia) – Organizasaun Mundial Saude (OMS) sertifika ona Timor-Leste nu’udar livre husi malária, atinjimentu saúde publika ida-ne’ebé importante tebes ba nasaun tropikal foinsa’e ida ne’e, lansa ona luta ida hasoru moras ne’e depois hetan independénsia iha 2002.
Diretór-Jerál OMS, Tedros Adhanom Ghebreyesus hatete ho anúnsiu ohin loron, totál nasaun hamutuk 47 no teritóriu ida hetan ona sertifikasaun nu’udar livre-malária husi OMS. Timor-Leste hanesan nasaun datoluk iha rejiaun Sudeste Aziátiku OMS nian ne’ebé hetan sertifikasaun, hamutuk ho Maldives (2015) no Sri Lanka (2016). Notavelmente, ida-ne’e mós marka Timor-Leste nia eliminasaun moras daruak iha tinan rua nia laran, hafoin sertifikasaun livre husi filariaze linfátika iha 2024.
“OMS kongratula povu no governu Timor-Leste ba pasu signifikativu ida ne’e Timor-Leste nia susesu prova katak malária bele hapara bainhira iha vontade polítika ne’ebé forte, intervensaun matenek, investimentu doméstiku no esternu sustentavel no traballadór saúde sira ne’ebé dedikadu no unidade.” Dehan Dr Tedros Adhanom Ghebreyesus, Diretór-Jerál OMS.
Nia hatutan OMS fó sertifikasaun ba eliminasaun malária bainhira nasaun ida prova, laiha dúvida razoavel katak transmisaun indíjena hetan interrupsaun iha nasaun tomak durante tinan tolu tuituir malu. Timor-Leste redús kazu malária hosi pontu aas liu 223,000 iha 2006 ba zero kazu indíjena hosi 2021 ba oin, hanesan atinjimentu signifikativu ida iha nasaun tropikál no montañosu , iha ne’ebé kondisaun klimátika favorese reprodusaun no transmisaun susuk nian durante tinan tomak.
Iha fatin hanesan Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, hatete eliminasaun ne’e nu’udar momentu orgullu nasionál ne’ebé boot tebes iha rai laran
“Durante tinan 20 resin, ita luta husi suku ba suku, familia ba familia.Vitoria ida ne’e pertense ba ita nia pesoal saude sira ne’ebe la hatene tauk no uma kain ida-idak ne’ebe hili hodi halo prevensaun.” Dehan Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão
Primeiru Ministru hatutan ne’e prova katak maske moras ne’e hamate maibé sei labele tahan vontade no espiritu povu Timor nian.
Iha sorin seluk Ministra Saúde Élia dos Reis Amaral hatete, katak malária sai hanesan inimigu ida ne’ebé maka’as liu iha nasaun nune’e husu ba sidadaun hotu atu kuidade aan husi moras malaria
“Ita lakon vida barak liu tanba moras ida ne’ebé tuir loloos bele prevene. Maibé ita-nia traballadór saúde sira nunka rende, ita-nia komunidade sira forte no ita-nia parseiru sira, hanesan OMS, la’o iha ita-nia sorin.” Dehan Ministra Saúde Élia dos Reis Amaral
Ministra Saúde enkuantu husu ba ninia traballadór saúde atu prevene malária mosu fila fali liuhusi vijilánsia no asaun komunitária ne’ebé kontinua.
Reprezentante Organizasaun Mundial Saude Timor-Leste Arvind Mathur, hatete sertifikasaun livre-malária hanesan triunfu nasionál ida ne’ebé define, apoiu hosi lideransa ne’ebé brani, esforsu husi traballadór saúde sira, no vontade hosi nia povu.” Dehan Reprezentante Organizasaun Mundial Saude Timor-Leste, Arvind Mathur
Nia informa Timor-Leste sei foka nafatin halo teste, trata no investiga lalais. Hakotu transmisaun no mantein zero mate presiza liu kompara ho siénsia presiza korajen.
“Timor-Leste susesu hodi halakon malária hahú ho Ministériu Saúde nia estabelesimentu lalais ba Programa Nasionál Malária nian iha tinan 2003. Iha tinan hirak nia laran, nasaun ne’e hala’o teste diagnóstiku lalais, introdús terapia kombinasaun bazeia ba artemisinin no hahú distribui mosquiteru gratuita ne’ebé trata ho insektisida ba komunidade sira ho risku aas.” Dehan nia
Nia hatutan maske menus traballadór saúde no médiku sira, Governu Timor-Leste investe beibeik iha sistema saúde ho nivel tolu ospitál nasionál sira, ospitál referál sira, sentru saúde komunitária sira no postu saúde sira ne’ebé komplementa ninia esforsu hodi habelar kontrolu malária.
“Iha tinan 2009, ho apoiu husi Fundu Globál, Timor-Leste habelar kontrolu vetor iha nasaun tomak liuhusi distribuisaun jeneralizadu ba mosquiteru ne’ebé trata ho insektisida ne’ebé dura kleur no pulverizasaun rezidu iha uma laran. Diagnóstiku malária nian mós habelar ho mikroskopia no teste diagnóstiku lalais sira ne’ebé disponibiliza iha postu saúde lokál hotu-hotu.” Nia haktuir
Nia afirma OMS Timor-Leste hala’o ona papél krítiku hodi fó apoiu ba nasaun ne’e nia dalan ba eliminasaun. Ida-ne’e inklui fasilita avaliasaun sira iha rai-laran hafoin fulan 36 ho kazu indíjena zero no fasilita Misaun Pré-Sertifikasaun OMS nian dahuluk no daruak iha 2023 no 2024. OMS mós koordena Misaun Sertifikasaun Finál iha 2025, ne’ebé konfirma interupsaun sustentavel ba transmisaun indíjena.
Esplika liután iha tinan hirak nia laran, OMS Nasaun Timor-Leste nian mós tulun Ministra Saúde hodi hetan subsídiu sira hodi sustenta esforsu sira ba kontrolu malária nian. Ho vijilánsia iha tempu-reál liuhusi sistema vijilánsia bazeia ba kazu integradu (ICBS-TL) no traballadór saúde sira ne’ebé hetan formasaun hodi asegura detesaun lalais no sedu, inklui iha fronteira Timor-Leste harii ona defeza forte hasoru malária nia retornu. Esforsu integradu sira-ne’e la’ós de’it lori ba sertifikasaun maibé sei sai mós xave atu mantein vijilánsia iha futuru.
Reportajen : Nelfiano
Foto : Media OMS