Dili, 08 Abril 2025 (Média Democracia) – Sekretaria Estadu ba Igualdade no Institutu Nasionál Estatístika Timor-Leste ne’ebé servisu hamutuk ho UNFPA no UN Women Timor-Leste ho kontente lansa no desimina Relatóriu temátiku ba Análiza Jéneru iha Sensus Populasaun no Uma Kain tinan 2022.
Sekretariu Estadu no Igualidade Elvina Sousa de Carvalho hateten, ohin sei haree hamutuk deskobrementu sira ne’ebé mosu iha Sensus Populasaun no Uma Kain tinan 2022.
“Ita kontente tanba iha mudansa balun ne’ebé ita hetan durante períodu tinan 2015 to’o tinan 2022, maibé iha mós lakunas lubuk boot ida ne’ebé sai “Traballu de Casa” ba ita atu hadi’a. Deskobrementu hirak-ne’e, hanesan referénsia ba ita atu hadi’a iha lei no polítika sira, iha programa estratéjiku sira inklui investimentu iha rekursus umanu no orsamentu ba promosaun igualdade jéneru no empoderamentu feto no labarik-feto.” Dehan Sekretariu Estadu no Igualidade Elvina Sousa de Carvalho
Nia hatutan atividade ohin ne’e halo kolaborasaun servisu metin liután ho Institutu Nasionál Estatistika TL ba publikasaun relatóriu sira relasiona ho promosaun igualdade jéneru iha TL. orgullu ho ida-ne’e, tanba Instituisaun Estadu sira sai nain no toma responsabilidade ba servisu igualdade jéneru iha TL.
“Relatóriu ne’ebé dezenvolve tuir deskobrementu iha Sensus Populasaun no Uma-Kain iha tinan 2022 sei reforsa liután rekomendasaun sira husi Komite CEDAW ba Estadu Timor-Leste iha tinan 2023, kona-ba importánsia fornese dadus dezagregadu jéneru iha área krítiku sira, nune’e Estadu bele buka solusaun ba hadi’a lakunas sira ne’ebé eziste.” Dehan nia
Nia salienta deskobrementu husi relatóriu jéneru ne’e bolu atensaun ba Estadu atu halais dezenvolvimentu jéneru no hakbiit feto sira, liuhusi evidénsia-bazeia ba faktus sira iha área krítika sira hanesan “Estatutu kaben, edukasaun, fraternidade no mortalidade inan no oan, espetativa ba vida, estatutu ekonomia, ema ho defisiénsia no protesaun sosiál sira.
“Rekomendasaun sira atu hadi’a iha períodu ida-ne’e. Liuhusi halo komparasaun entre dadus husi Sensus Populasaun no Uma-kain tinan 2015 no Estudu Demográfiku tinan 2016, tuir mai, relatóriu ne’e fornese situasaun jerál, mudansa, lakunas ne’ebé kontinua eziste husi tempu ba tempu.” Nia haktuir
Nia informa atu fó informasaun ba makaer ukun sira/foti-desizaun, entidades hotu-hotu atu avalia fali ita-nia efetividade programa sira no intervensaun ba polítika, identifika área sira ne’ebé nia dezenvolvimentu neneik ka fila ba kotuk.
Iha fatin hanesan Koordenador Rezidensia ONU Funmi Balogun Alexander hateten, durante ne’e sempre apoiu Governu Timor-Leste liu-liu ba igualdade jéneru no empoderamentu podér feto nian inisiativa sira iha nasaun ne’e.
“Ha’u presiza ajuda hodi hala’o sensu, ne’ebé akontese iha mundu tomak inklui mós simples no importante. Importante la’ós de’it ba governu, maibé ba ONU mak ita labele halo asaun ne’ebé loos ho evidénsia.” Koordenador Rezidensia ONU, Funmi Balogun Alexander
Nia hatutan tanba ne’e sensór sira hatudu ba ita iha fatin ne’ebé feto no mane sira iha simolia, pasu saida mak iha pozisaun iha ekonomia, iha área Edukasaun, iha área fasilidade, iha área mortalidade inan nian mortalidade labarik no saida mak governu bele halo atu investe hodi asegura katak dezafiu hirak-ne’e hotu halakon tiha ona iha diskriminasaun.
Esplika liután relatóriu temátiku ba análiza jéneru Sensus Uma Kain 2022 ida-ne’e, tenke sai matadalan ba iha intervensaun ita hotu nian tantu Instituisaun Públiku, Sosiedade Sivíl no entidades hotu hodi haforsa ita-nia servisu hamutuk, forte no unidu hodi atinje igualdade jéneru ne’ebé di’ak liután, nune’e ita bele haree sosiedade ida-ne’ebé moris iha dame, pás no dignu iha nasaun ida-ne’e.
Repotajen : Nelfiano
Foto : Nelfiano
Editor : Jp.Costa
