Dili, 16 Fevereiru 2026 (Média Democracia) – Komandu Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) liuhusi Diresaun Servisu Investigasaun Kriminal (DSIK), kaptura ona kondenadu ho naran inisial FA lori ba kumpri iha prizaun tinan hitu, tanba komete krime abuzu seksual hasoru menor.
Autoridade Seguransa halo kapturasaun ba kondenadu ne’e, tanba ezekuta mandadu Tribunal Judisial Primeira Instansia Dili ho Númeru Úniku Krime NUC, 0139/23.DINFT.
Tuir informasaun ne’ebé Media Democracia asesu iha pájina ofisiál PNTL katak, mandadu husi Tribunal Dili nian hasai iha loron 16 Fevereiru 2026, nune’e iha tuku 9:00 no ohin Autoridade DSIK simu mandadu refere, hodi ezekuta halo kedas kapturasaun.
Autoridade seguransa halo kapturasaun ne’e, lokaliza kedas kondenadu ho naran inisial FA nia hela fatin iha area Likintai Taibesi, Aldeia Alekrin, Suku Lahane-Oriental, Postu Administrativu Nain Feto Munisipiu Dili.
Kondenadu no naran inisial FA komete kazu krime abuzu seksual ba minoridade ne’ebé P.P husi artigu 177 no 2 iha kodigu Penal.
Tanba nee, ekipa PNTL DSIK ezekuta tribunal hodi kaptura kondenadu, kontinua lori kedas ba kumpri iha prizaun Bekora, dutante tinan (7) hitu.
Entretantu, kazu krime abuzu sexual mak situasaun ne’ebé ema ida halo abuzu sexual ba ema seluk, liuhusi forsa, ameasa ka manipulasaun. Tanba ne’e abuzu sexual bele mosu ho forma oioin hanesan, violensia sexual, atentadu sexual, Harassment sexual no abuzu sexual ba labarik ka feto.
Kazu abuzu sexual akontese iha fatin oioin hanesan, uma, servisu fatin, eskola, ka fatin publiku. Vitima abuzu sexual mak bele feto, labarik, mane ka ema ida ne’ebé vulneravel, Vitima sexual sei hetan ajuda husi polisia, hospital no Organizasaun ba feto no labarik. Tanba ne’e, abuzu sexual hasoru menor mak situasua ema ida halo abuzu sexual ba labarik sira ne’ebé vulneravel tebes. Abuzu sexual hasoru menor bele akontese ho forma oioin hanesan, kontaktu fiziku ne’ebé impropriu, haree ka hatudu imagem pornografia, koisa hateten ka halo buat ne’ebé impropriu.
Kazu abuzu sexual hasoru menor bele iha impaktu grave ba labarik sira hanesan, Trauma ba psikolojiku, trauma iha emosional, difikuldade relasaun iha futuru no problema ba iha saude mental nian.
Reportajen : Estefania
Foto : Media PNTL
