PR Realiza Komunikadu Imprensa Relasiona ho Lei Pensaun Mensal Vitalista

Dili, 29 Setembru 2025 (Média Democracia) – Pronunsiamentu Prezidente Repúblika José Ramos Horta bainhira nia promulga Projetu Lei ne’ebé revoga penssaun vitalísia no priviléjiu seluk ne’ebé fó ba ex-deputadu sira, ex-membru Governu sira no ex-titular sira husi órgaun soberania. Komunikadu ne’e Média Democracia Asesu liuhusi grupu whatsapp ho naran Agenda Official do PR.

“Ohin ha’u sei ko’alia ho imi. Nu’udar Xefe Estadu, ha’u iha responsabilidade difisil atu promulga (ka lae) Dekretu Parlamentu Nasional nian n.o 21/2025, ne’ebé rejeita ideia kona-ba vitalidade no benefísiu sira seluk ne’ebé fó ba eis-membru sira, eis-membru governu no eis órgaun soberanu sira. Desizaun ho efeitu retroativu dezde 20 Maiu 2002.” Dehan Prezidente Repúblika José Ramos Horta liuhusi komunikadu imprensa

Prezidente Repúblika hatutan, klaru katak momentu signifikante ida husi demokrasia juventude nian, la’os de’it ho dimensaun edukasaun no koretiva, maibé hodi korrije lei sira uluk nian atu halo prinsípiu igualdade, maibé mós signifikante ho konsekuénsia umanu no sosiál ne’ebé desizaun ne’e lori ba família Timor-oan balun nia moris.

“Lei Pensaun Mensal Vitalisia ne’e hetan aprovasaun husi Parlamentu Nasional ho unidade absoluta, faktu ida ne’ebé ladún akontese iha tinan 23 nia laran hodi restaura independénsia.  Ha’u hakarak fó-hanoin ba imi katak Konstituisaun Republika, ne’ebé la aprova ona iha 2002, ka Planu Estratejiku Dezenvolvimentu (2011-2030), nomos Tratadu kona-ba Fronteira Maritima ho Australia (2018) la iha konsentimentu tomak.” Hatutan Prezidente Repúblika José Ramos Horta

PR informa, tanba ne’e aktu ida-ne’e la hanesan hodi reflete povu no Governu Konstitusional IX nia hakarak. Ida ne’e mós hatudu sentimentu husi parte boot iha sosiedade, inklui lider polítiku sira ne’ebé, durante kampaña eleitorál sira iha tinan 2023, kompromete ba públiku atu hasai lei kona-ba hanoin vitalidade.

“Liuhusi promulgasaun lei ne’e, ha’u halo ho todan. Ha’u hatene katak nia sei afeta lider no soldadu sira-nia moris husi luta ba independénsia. Lei ida-ne’e la hasai nia direitu sira nu’udar veteranu no direitu sira ne’ebé dedika ba reforma ida-ne’ebé di’ak no justu.” Informa Prezidente Repúblika

Prezidente Horta rekomenda ba Governu katak iha implementasaun Lei ne’e konsidera tranzisaun rasionál no justu, hodi asegura solusaun ne’ebé loos.

“Ha’u ko’alia dala rua ba Sr. Primeiru-Ministru kona-ba asuntu ne’e no ha’u sente kma’an katak Governu ativamente konsidera solusaun ne’ebé justu no diak. Ha’u mós ko’alia ho Prezidente Tribunal Rekursu, Sr. Prokurador Jeral Republika, Provedor Justisa no Direitus Umanus, Ministru Asuntus Veteranus, CEMG husi F-FDTL, Eis CEMG no ha’u-nia Senior Gen. Read, estudante universidade foin-sa’e sira, elementu rezisténsia.” Rekomenda Prezidente Repúblika José Ramos Horta

Prezidente afirma, dalan demokrasia nian no desizaun difisil sira. Labarik ida-ne’ebé sukat la’ós de’it ho aten-barani atu halo reforma, maibé mós ho umanidade ne’ebé trata nia sidadaun sira, inklui sira ne’ebé serve Estadu.

Prezidente Republika José Ramos Horta konklui, ohin liuhusi promulgasaun lei ida-ne’e, hanesan Prezidente afirma fali konfiansa ba povu Timor Leste nia matenek polítika no iha kapasidade koletiva atu hasoru dezafiu sira ne’ebé ita hasoru iha kada faze. Solidariedade no dignidade umanu kontinua orienta.

Reportajen : Komunikadu Imprensa PR

Foto : Media Officer PR

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *