Dili, 30 Maiu 2025 (Média Democracia) – Prezidente Republika Jose Ramos-Horta, hala’o viajen ba Singapura husi loron 29 fulan maiu to’o loron 4 fulan juñu tinan 2025, hodi ba partisipa iha Simeira Seguransa Ázia nian ba dala 22, ne’ebé koñesidu ho naran IISS Shangri-La Dialogue.
Nia dehan Simeira ne’e, rekoñesidu nu’udar forum primeiru ba diálogu defeza no seguransa iha rejiaun Azia-Pasifiku, halibur hamutuk ofisiál seniór sira governu nian, Ministru Defeza sira, no peritu seguransa sira husi mundu tomak hodi koalia kona-ba dezafiu krítiku sira ba seguransa rejionál no internasionál nian.
Horta sei hato’o deklarasaun prinsipál iha Sesaun Plenária datoluk kona-ba “Jestaun Proliferasaun Risku sira iha Ázia-Pasífiku,” iha ne’ebé Prezidente sei aprezenta Timor-Leste nia perspetiva kona-ba arma nukleár no proliferasaun teknolojia míssil sira iha rejiaun no sei partisipa mós iha Mesa Redonda Prezidensial ba Lideransa Foin-sa’e sira, hodi fahe reflesaun sira kona-ba papél parseria estratéjika sira-nian iha reforsu arkitetura seguransa rejionál iha Ázia-Pasífiku no tuir mai sei hatán ba pergunta sira ne’ebé líder foin sa’e sira ne’ebé prezente husu.
Prezidente Horta sei hala’o sorumutuk bilaterál ho lideransa Singapura nian, inklui S.E. Tharman Shanmugaratnam, Prezidente Singapura, S. E. Lawrence Wong, Primeiru Ministru Singapura, no Chan Chun Sing, Ministru Defeza, nomos sei partisipa iha sesaun plenária oioin ne’ebé kobre tópiku kritiku sira hanesan seguransa Indo-Pasífiku, dezafiu sira defeza sibernétika no espasu liur, no parseiru seguransa globál Xina nian.
“Partisipasaun ne’e reflete envolvimentu Timor-Leste nian ne’ebé buras iha asuntu seguransa rejionál no ninia kompromisu atu kontribui konstrutivamente ba estabilidade Ázia-Pasífiku. Nu’udar nasaun ida ne’ebé tranzisaun ho susesu husi konflitu ba pás ho apoiu internasionál, Timor-Leste oferese koñesimentu valiozu kona-ba rezolusaun konflitu, konstrusaun dame, no dezenvolvimentu demokrátiku.” Dehan Prezidente Republika Ramos-Horta
Simeira ne’e sei iha sesaun plenária oioin, diskursu espesiál sira, no sesaun servisu simultáneu sira ne’ebé kobre inovasaun defeza, jestaun krize rejionál, no kooperasaun seguransa marítima. Simeira ne’e remata ho diskusaun kona-ba hametin kooperasaun seguransa ba Ázia-Pasífiku ne’ebé estável.
Prezidente Jose Ramos-Horta ho delegasaun sei fila hikas mai Timor-Leste iha loron 4 fulan Juñu tinan 2025.
Reportajen : Domingas
Foto : Media Officer PR

Ne’e informasaun importante kona-ba Simeira ne’ebé fó importánsia ba seguransa rejionál no internasionál. Ha’u hanoin katak diálogu ne’e esensiál atu hadi’ak kooperasaun entre nasaun sira iha rejiaun Ázia-Pasífiku. Prezidente Horta nia partisipasaun iha Simeira ne’e hatudu Timor-Leste nia kompromisu ba paz no seguransa. Ha’u fiar katak diskusaun kona-ba arma nukleár no teknolojia míssil sai hanesan tópiku kritiku ne’ebé presiza atensaun boot. Ita presiza refleta kona-ba oinsá parseiru estratéjiku sira bele kontribui ba arquitetura seguransa rejionál. Ha’u hanoin katak Simeira ne’e sei fó impaktu pozitivu ba futuru Ázia-Pasífiku nian. Saida mak ita bele halo atu asegura katak kooperasaun seguransa ne’e kontinua ho di’ak iha futuru?