PÚBLIKU KESTIONA SERVISU ATENDIMENTU IHA NOTARIADU LENTU, KAK-KFP HALO INSPESAUN URJENTE

Dili, 11 Fevereiru 2025 (Média Democracia) – Ekipa konjunta kompostu husi Komisaun Anti korrupsaun (CAC-sigla portugues) ho  Komisaun Funsaun publiku (CFP-sigla portugues) halo inspesaun urjente ba Servisu Notariadu Nasional Colmera, Aleinde ne’e Ekipa mós hakat liubá kedas konservatóriu Munisípiu Dili hodi haree prosesu servisu.

Adjunto Prevensaun no Sesibilizasaun Komisaun Anti Korupsaun Rosário Salsinha Araújo hateten, inspesaun urjente ida ne’e primeru halo uluk iha notariadu nasional tanba mosu kestaun iha sosiedade no media kona-ba atendimentu públiku iha notariado.

“Tanba ne’e maka ohin ami halo inspesaun direita atu vefika husi informasoes sira ne’ebé espalla iha media no komunidade sira, ida ne’e sai baze ida atu hadia Instituisaun nia servisu atu ba oin.” Dehan Adjuntu Prevensaun no sesibilizasaun komisaun Anti Korupsaun (KAK ), ba jornalista sira iha edifísiu konservatóriu Munsípiu Dili, Tersa ne’e (11/02).

Iha Fatin hanesan Komisáriu Portefóliu Disiplinar Agapito da Conceição hatutan katak ohin halo inspesaun uluk iha servisu Notariadu Nasional, depois ida ne’e ba direta iha Munisípiu Dili hare’e servisu da’o di’ak ka oinsá.

“Ohin ami mai ne’e laos atu buka sira-nia sala maibé ami mai atu hadi’a, ezemplu atendimentu ne’ebé ladun di’ak ami fó sujestaun para sira bele hadia nomos hare’e funsionariu sira-nia kondisoes, se karik fasilidade ruma la suporta ba sira-nia atendimentu, tenke husu para halo kompleta tan, ezemplu makina ne’ebé atu produs ba iha Boletin Indentidade (BI) original sira ne’e seidauk iha, ita susere para sira bele atende lalais kona-ba ida ne’e, labele atende ho suratahan mutin.” Dehan Komisáriu Portefóliu Disiplinar, Agapito da Conceição.

Nia informa Boletin Indentidade (BI) ne’e Provizoru sira sei atende suratahan mutin para sira bele ba halo pasaporte, liu-liu joven sira atu ba eskola, sidadaun sira ne’ebé moras atu hetan tratamentu iha rai liur nomos sidadaun sira atu ba servisu iha rai liur.

Aleinde ne’e Diretor Jeral Notariadu Agustinho Gonsalves hateten, mákina imprimi Boletin Indentidade ne’e la’os laiha maibé  foin estabelese ba iha Munisípiu Manatuto.

“Mákina ne’e iha so ke estabelese balkaun unika ba iha Munisipiu Manatutu, agora kona-ba blanku iha sira mak la halo pedidu ba nasional, mais blanku ne’e iha mós mai ho limitadu.” Dehan Diretor Jeral notariadu.

Iha biban ne’e Kordenadór Rejistu Sivil Munisipiu Dili Didiano Gomes haktuir husi vizita ne’e fó hanoin kona-ba oinsá bele mellora atendimentu ba públiku

“Vizita ida ne’e mai fó hanoin, husi vizita ne’e objetivu oinsa servisu rejistu sivil ne’e bele fó atendimentu ba públiku sira ho di’ak, nomos husi vizita ne’e sira mai husu mós dokumentus ne’ebé kleur.” Dehan Koordenadór Didiano

Nia mós informa kona-ba dokumentu hirak ne’ebé kualifikasaun ou verifikasaun priense hela nia rekezitu la iha indifisiu ida falsifikasaun dokumentus sira, dadaun ne’e ekipa antisipa mós situasaun relasiona ho lista dadus veteranus nian.

“Pedidu ne’e ema mai ho pedidu oi-oin, balu mai halo mudansa inan aman nia naran, depois ami antisipa mós situasaun agora, hanesan lista ba iha dadus veteranus sira ne’ebe atu hetan supsidu sira ne’e, ami mós antisipa ema ne’ebe atu halo mudansa ba iha tinan.” Dehan Koordenadór

Difikuldade iha ne’e mak Blanku orijinal seidauk iha, tanba sidadaun sira atu ba rai liur submete dokumentus indentidade maibé entranjeiru balu la simu tanba la orijinal.

“Ohin diretor Jeral notariadu hateten katak, ami mak la haruka pedidu kona-ba blanku orjinal ne’e los, se ami husu mós, ami atu prind ho saida tanba iha ne’e makina laiha.” Dehan nia

Nia dehan tuir loloos mákina iha depois de estabelese balkaun unika iha Manatutu entaun makina iha ne’e provijoria hodi responden ba iha sira ne’eba.

Koordenadór Rejistu Sivíl ne’e mós salienta kona-ba difikuldade ba regulamentu ne’ebé atu kesi ema, ko’alia kona-ba  prazu rejistu ida ba labarik ida moris, ema kaben no mate la iha, tanba ne’e publiku mai rejistu ne’e banhira sira presiza mak foin mai rejistu.

“Lei ne’e seidauk iha ida, ne’e mak labarik sira atu eskola mak foin mai rejistu, idoju sira atu simu osan maka foin mai rejistu nomos atu simu osan veteranus maka foin mai rejistu.” Nia dehan

Nia afirma kona-ba Lei ne’e atulmente iha hela faze esbosu ne’ebé antes ne’e lori ba Governu hodi haree, Lei ne’ebé esplika por-menor hotu banhira la mai rejistu tempu determinadu tenke selu ou multa ba estadu.

Reportajen : Estefania

Foto : Estefania

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *