Dili, 05 Agostu 2025 (Média Democracia) – Relasiona ho informasaun ne’ebé fó sai kona-ba Prokurador nain ida hala’o asediu seksual ba joven feto ida, husi advogadu reprezentante familia Prokurador nian lamenta ho infomasaun fó sai husi parte kontrariu no konsidera la di’ak viola familia nia naran. konferensia ne’e hala’o iha Farol Dili, Segunda semana ne’e.
Advogadu reprezentante familia, Perdro Camoes hateten, atu dehan ba publiku em nome de familia ho laran susar lamenta ba publikasaun ne’ebé hasai tiha ona husi parte kontrariu kona-ba istoria ne’ebé akontese iha semana kotuk, primeiru lugar tanba la proteje naran di’ak bom nome ba parte hotu-hotu.
“Deklarasaun ne’ebé mai husi reprezentante Advogada sira fó sai tuir prosedimentu legais proibidu, tanba ita-nia regra fó fatin ba ita atu mantein segredu, karik atu lori informasaun sira ne’e ba iha autor judisiariu sira. No sira rasik halo publisidade hasai notisia kebra tiha ona segredu justisa, tanba autoridade sira mak sei halo kle’an notisia sira no ikus mai atu utiliza ida ne’e sai hanesan provas, maibe sira lao dook ona no hahalok ne’e kontra prosedimentu legais ne’ebé iha.” Dehan Advogado reprezentante familia, Perdro Camoes
Advogadu hatutan tuir regra ruma husi lei mós dehan iha limitasaun husi parte sira ne’ebé envolve liu-liu Prokurador, Advogadu, Polisia tenke mantein segredu ba buat ne’ebé nia fundu seidauk sai provas no posibilidade bele uza buat sira ne’e sai ba provas. Segredu iha limitasaun, Advogdu kolega sira kontrariu hasai tiha ona informasaun ida ne’e ladun di’ak, viola bom nome familia nian nomos segredu ba justisa, nune’e mantein atu fornese provas ne’e iha future.
“Publisidade sira ne’ebé agora antes lori ba, posibilidade influensia ba provas no halo originalidade provas la puru kontaminadu ona, tanba ema ida-idak mai ho nia estetmentu pro no kontra hanesan provas ne’e los, Maibé estetmentu hotu mak halakon tiha orijinalidade faktus ruma, karik aban bainrua tribunal sei haree velosidade atu uza ka la uza ba prosesu kriminal nian, tuir regra.” Dehan Advogadu Reprezentante Familia
Nia afirma, familia sente triste liután tanba ho notisia ne’e koalia sai barak lori ema ida nia naran filmajen ladun kapas, bele prejudika familia no oan sira, tanba ne’e husu atu kalma lori provas ne’e ba oin kuandu hakarak, tanba provas hirak ne’e aban bainrua Tribunal sei verifika no dehan los ka lalos sai provas, maibé sira ansi tiha ona.
“Eskritoria no Advogadu balun hakarak pronunsia lalais buka popularidade, atu menan popularidade maibé ema ne’ebé sira reprezenta ba hela ho naran la dun di’ak iha komunidade, laos buka notisia ne’e nia boot hodi halo benefisia ba nia aan, maibé la halo protesaun iha tempu hanesan ba nia kliente no familia sira, tanba parte ne’ebé envolve mos ema.” Afirma Perdro Camoes
Nia relata, ema sira ne’ebé hola parte iha Advokasia ne’e, haksoit liu ona tanba ne’e husu atu labele halai lais no ansi atu provas ne’e kontaminadu, mantein prosedementu legal tuir tempu no tuir oras husik investigador sira hola novidades no ida ne’e sai ema ida-idak nia deklarasaun, tanba provas ne’e minimal iha deklarasaun, iha dokumentasaun iha perisia iha aseitasaun husi parte sira katak, utiliza ida ne’e ba provas ka lae.
“Husu atu hotu-hotu mantein kalma, husik autoridade halo servisu, familia tenta kalma, Advogadu sira tenta la influensia notisia, atu investigasaun bele lao neineik to’o ikus mai utiliza sasan sira ne’e sai provas hodi akuza ka lae no sasan sira ne’e envolve ema idade boot laos minoridade, iha provas sei hatene sira konsiente ho aktu sira ka lae, husik autoridade sira mak sei haree no lakohi ansi haksoit lalais investigasaun.” Relata Perdro Camoes reprezentante familia
Nia subliña liután, bainhira akuzasaun to’o ona iha Tribunal ema hotu bele hatene, maibé seidauk nonok hakmatek, tanba ne’e husu atu respeita naran di’ak, segredu justisa no proteje orijinalidade ba faktus provas ne’ebé iha. Deklarasaun ne’ebé halo atu hatudu ba publiku, saida maka parte kontrariu fó sai ona iha semana hirak liubé ne’e lalos no la di’ak. Segundu respeita tebes prosedementu investigasaun ne’ebé sei lao tuir mai, signifika husik investigador sira hala’o nia servisu, finalidade husi investigasaun akontese ida ne’e mak bele lori sasan sira ne’e ba provas iha akuzasaun ida.
Nia deklara tan katak, kuandu aban bainrua rejistradu iha numeru nuc iha Tribunal ida ne’e foin haree dehan, provas no deklarasaun maka ida ne’e, maibé se dehan provas balu la rekola tanba razaun seluk, husi ne’eba sira sei uja sira-nia diretu atu halo buat ruma, kuandu akuzasaun ne’e lao tiha ona. Daudaun ne’e sira sei mantein pozisaun pasivu no dehan de’it ba publiku buat ne’ebé parte kontrariu fó sai ladun di’ak, no la benefisia ba familia.
“Rona parte kontrariu aprezenta keixa ruma, maibé lakohi koalia kle’an husik ba ema investiga neneik no iha momentu balun karik sira aprezenta buat ruma sira sei dehan ba publiku katak, sira aprezenta ona em nome de familia em nome propriu envolvidu sira.” Deklara Perdro Camoes
Nia afirma eskritoriu sira ne’ebé Advogadu sira halo servisu ba ne’e, iha limitasaun ba sira-nia kna’ar no Advogadu sira etika deontolojia hateten ba sira atu servisu kalma iha sira-nia asaun sira, karik sira koalia liu ona sira kontra sira-nian etika deontolojia. Ida ne’e ba advogadu sira no defensor publiku sira.
Iha fatin hanesan, Humberto Alves dehan, informasaun ne’ebé sira fó sai iha media sosial ne’e hanesan faktus ida.
“Saida maka sira hato’o ne’e hanesan faktus, lolos ne’e tenke hatene regra sira, tanba saida mak sira fó sai ne’e akuza tiha ona ema seluk nia diretu, tanba ne’e konsidera aktu refere la di’ak.” Dehan Humberto Alves
Nia hatutan, hanesan familia la kontente saida mak sira fó sai ne’e hakat liu tiha ona, husik prosesu ne’e lao to’o iha Tribunal mak foin haree sé mak loos no sé mak sala. Antes ne’e mós Advogada JU’S Adelina ho nia ekipa realiza konferensa ida, hodi informa kona-ba kronolojia akontesimentu no husi sira-nia parte mós hato’o ona keixa ba Konselu Superior Ministeriu Publiku kona-ba kestaun refere. No sira konsidera katak, autor judisiariu refere pratika asediu seksual hasoru joven feto ne’e.
Esplika liután, nune’e husu membru hotu husi Conselho Superior Magistratura Judicial, Ministerio Publiku, Conselho Superior da Defensoria Publika, Ministro da Justisa no Coordenadora Reforma Judicial atu haree ho seriu problematika asediu seksual komete husi autor judisiariu, inklui halo formasaun kona-ba kestaun ne’e, estabelese sistema internal hodi simu keixa konfidensial husi publiku no foti asaun dixiplinar haree ba gravidade husi aktu refere.
Reportajen : Nelfiano
Foto : Nelfiano