SEAK-INETL Asina Mou Estabelese Servisu Implementasaun Mapamentu ba Industria Kriativa

Dili, 29 Setembru 2025 (Média Democracia) – Sekretáriu Estadu Arte no Kultura (SEAK), liuhusi Diretór Jerál Arte no Kultura asina akordu ho Institutu Nasionál Estatistika Timor-Leste (INETL.IP) kona-ba estabelesimentu mapamentu ba industria kreativa kulturais hodi rejistu ba baze de dadus INCT nian.

Iha entrevista ho Diretór Jerál Sekretáriu Estadu Arte no Kultura, Gil Paulino dos Santos Oliveira hateten, akordu referidu ida ne’e servisu hamutuk ho parte rua atu estabele servisu hamutuk entre SEAK ho INETL.Ip hodi halo mapamentu ba industria kreativa kulturais.

“Haree ba Memorandum of Understanding (MOU) ida ne’ebé ohin ita asina ona ne’e atu estabelese servisu kooperasaun ida ne’ebé diak liután entre SEAK ho INETL, ho ninia objetivu prinsipal atu halo mapamentu ba ita-nia industria kreativa kulturais, atu ita bele rejistu mós iha baze de dadus, no ita bele hatene oinsa ita-nia industria kreativa sira-nia kontribuisaun ba dezenvolvimentu iha Timor-Leste, liu-liu iha setór kulturais nian.” Dehan Diretór Jerál Sekretáriu Estadu Arte no Kultura, Gil Paulino dos Santos Oliveira ba jornalista sira, iha salaun CNC balide tersa (23/09).

Nia hatutan, husi mapamentu kultural refere mak, ekipa tekniku bele identifika prioridade husi parte industria kreativa kulturais, inklui mós sitiu turistika sira ne’ebé bele fó benefisiu ba estadu.

“Rezultadu husi mapamentu ne’e rasik mak ita bele identifika eskala prioridade ida, atu ita bele halo ba dezenvolvimentu, nune’e setor refere bele fó mós kontribuisaun ba iha dezenvolvimentu Timor-Leste nian liuhusi setor rua hanesann arte no kultura.” Dehan Diretór Jerál Sekretáriu Estadu Arte no Kultura, Gil Paulino dos Santos Oliveira

Nia reafirma, lori SEAK nia naran hakarak hato’o agradese ba parte husi INETL ne’ebé hakarak ona koopera no servisu hamutuk ho SEAK atu halo servisu referidu.

Iha fatin hanesan Prezidente Institutu Nasionál Estatistika Timor-Leste, Elias Dos Santos Ferreira konsidera katak, akordu referidu importante tebes, atu instituisaun ida-idak bele hatene nia servisu.

“Akordu ne’e importante para ita bele hatene kna’ar importante ida-idak nia saida, hanesan SEAK nia responsabilidade ba saida, INETL nia responsanilidade saida, nomos UNESCO atu apoiu saida, no ida importante liu mak ko’alia kona-ba dadus.” Dehan Prezidente Institutu Nasionál Estatistika Timor-Leste, Elias Dos Santos Ferreira

Nia informa, Tanba dadus ne’ebé kontribuisaun husi parte arte no kultura nian ne’e menus tebes, nune’e liuhusi kooperasaun ida ne’e hodi kompleta dadus sira ne’eba sei haksumik-an hela, tanba reseitas husi kultura mós importante tebes.

“Ita sei implementa projeitu ida ba Munisipiu rua, hanesan Minisipiu Baucau no Dili, bainhira ita halo kompletu ona, nune’e iha estatistika nia laran ita bele hatene sira-nia investimentu lao oinsa, atu aliña hamutuk hodi ba oin bele implemanta nafatin.” Informa Prezidente Institutu Nasionál Estatistika Timor-Leste

Prezidente INETL ne’e argumenta responsanbilidade INETL nian mak sei halo publikasaun no halo servisu makas liután atu ema bele hatene nia lalaok ne’e oinsa, karik sei menus INETL sei buka atu aumenta nafatin.

Sekretáriu Exekutivu Komisaun Nasional Timor-Leste ba UNESCO, Luis Nivio de Fatima Soares akresenta, atividade referidu hetan apoiu orsamentu husi UNESCO Jakarta.

“Atividade ida ne’e, ita hetan suporta orsamentu husi UNESCO Jakarta, ne’ebé fundu mai husi Swedia Internasionál kooperasaun Agensia, nune’e projeitu ida ne’e ita sei halo mapamentu iha Munisipiu rua, hanesan Dili no Baucau.” Sekretáriu Exekutivu Komisaun Nasional Timor-Leste ba UNESCO, Luis Nivio de Fatima Soares

Nia subliña iha projeitu mapamentu referidu sei foku ba domain haat, primeiru ba publikasaun, segundu live musika, terseiru kraf ka homan tais sira, kuartu hand over draf ka koloka ba tais.

“Domain kultural kreativa barak los, maibé ita lao uluk ho domain haat, no espera katak bele sai hanesan baze ida oinsa ita atu bele foti mapamentu, nune’e ba oin ita bele hatene katak oinsa ita bele implemanta fali ba domain seluk.” Subliña Sekretáriu Exekutivu Komisaun Nasional Timor-Leste ba UNESCO

Nia afirma, entretantu oramentu ba implementasaun projeitu pilotu referida, porvolta $.30 Mil de Dolares ne’ebé sei implememta iha Munisipiu rua.

Reportajen : Domingas

Foto : Domingas

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *