BANKU MUNDIÁL APREZENTA RELATÓRIU EKONOMIKU TIMOR-LESTE BA DALA-RUA

Dili, 12 Fevereiru 2025 (Média Democracia) – Banku Mundiál Timor-Leste reliza komunikadu imprensa hodi aprezenta relatoriu ekonomiku Timor-leste ba dala-rua tanba osamentu estadu krosial teb-tebes ba governu no papulasaun hotu

Reprezentante Pais Banku Mundial Timor-Leste Bernard Harborne hateten, gastu aas governu nian nu’udar porsaun ida husi produtu interna brutu (PIB) iha Timor-Leste no retornu modestu ba investimentu husi ninia Fundu Petrolíferu bele fó impaktu ba nasaun nia estabilidade fískál tempu naruk nian, tuir relatóriu foun Banku Mundial nian.

“Relatóriu Ekonomiku Timor-Leste Transforma Gastu Públiku ba Kreximentu Aas”, identifika katak despeza públiku ho nivel médiu 85% husi PIB entre 2013 no 2023 no médiu kreximentu PIB nafatin iha 1.3% tinan-tinan. Durante periodu ne’ebé hanesan, %42 husi populasaun moris iha liña pobreza nasionál nia-okos.” Dehan Reprezentante Pais Banku Mundial ba Timor-Leste, Bernard Harborne

Nia hatutan Timor-Leste iha momentu ida ne ebé importante tebes atu kria empregu no hasa’e kreximentu, nasaun hetan enkorajamentu atu hadi’a efisiensia gastu nian no diversifika nia ekonomia

“Reforma fiskál ne ebé loos, hanesan governu hala’o dendaun, nasaun bele halo tranzisaun husi gastu ne’ebé aas ho retornu ki’ik ba investimentu estratejiku ne’ebé dudu kreximentu hodi hamemus kiak iha Timor-Leste no asegura ita-nia futuru.” Reprezentante Pais Banku Mundial ba Timor-Leste

Nia salienta relatóriu ne’e subliña importansia atu garante sustentabilidade ba tempu naruk Fundu Petroliferu nian, neʼebé sai nafatin fundasaun ba estabilidade fiskál Timor-Leste nian. Harii husi roteiru adezaun ASEAN nian no lejislasaun ne’ebé foin lalais ne’e promulga, hanesan lei sira kona-ba aprovizionamentu no jestaun finanseira públika, Governu presiza hakle’an nia ajenda reforma nian

“Hasa’e Efisiensia Despeza nian hamenus gastu sira ne’ebé la efisiente liuhusi hamenus programa sira ho impaktu ki’ik no muda rekursu sira husi kustu rekorrente sira, hanesan saláriu no subsidiu sira, ba setör sira ho impaktu aas hanesan infraestrutura, edukasaun, no saúde.” Dehan nia

Nia afirma Hametin Sustentabilidade Fiskál Liu tiha tempu atu kumpri regras Rendimentu Sustentável Estimadu atu prezerva Fundu Petroliferu no diversifika korrente reseita sira liuhusi hadia kobransa impostu.

“Hasa’e Jestaun Finanseira Públika Rasionaliza prosesu aprovizionamentu, hametin jestaun investimentu publiku, hamenus atrazu projetu, no implementa planu orsamentál bazeia ba programa hodi asegura despeza sira aliña ho rezultadu sira neʼebé bele sukat.” Nia afirma

Relatóriu ne’e subliña nesesidade atu investe iha infraestrutura, kapitál umanu, no produtividade agríkola enkuantu rezolve inefisiensia sira iha gastu públiku atu nune’e bele salvaguarda Timor-Leste nia saúde fiskál no harii ekonomia ida neʼebé reziliente no inkluzivu.

Esplika tan katak Banku Mundiál husu ba governu Timor-leste atu hametin gestaun sustantibilidade fiskál nian ba futuru atu realiza hanesan halo espensaun reseita taxa husi non petroliferu ho 12% hodi sustenta ba longu prazu ninian nune’e bele hamenus dependesia husi fundu petroliferu.

Reportajen : Nelfiano

Foto : Nelfiano

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *