Dili, 14 Fevereiru 2025 (Média Democracia) – Alumni Parlamentu Foinsa’e Timor-Leste (APFTL) liuhusi Programa Feto Foinsa’e Sékulu (FFS) XXI habadak servisu hamutuk ho Oxfam iha Timor-Leste realiza atividade diálogu ambientál kona-ba mudansa klimátika no finansiamentu ba futuru sustentavel. Atividades refere realiza iha kinta-feira semana ne’e, loron 13/02/2025.
Koordenadora FFS XXI no Alumni APFTL Elizabet Rita Maria Belo hatete, APFTL liuhusi Programa Feto Foinsa’e Sékulu (FFS) XXI habadak ba servisu hamutuk ho Oxfam iha Timor-Leste realiza atividade diálogu ambientál kona-ba mudansa klimátika no finansiamentu Klimátika. Ho tema jerál “Finansiamentu ba futuru sustentavel, haforsa asaun klimátika liuhusi diálogu iniduzivu.
“Objetivu husi atividade ida ne’e mak kria espasu públiku liuhusi diálogu aberta ho membru governu, implementador projetu, sosiedade sivíl, ativista ambientál, feto no grupu vulneravel sira hodi ko’alia kona-bá asuntu mudansa klimátika no finansiamentu ba futuru sustentavel.” Dehan Koordenadora FFS XXI no Alumni APFTL Elizabet Rita Maria Belo
Nia hatutan atividade diálogu ida ne’e nia objetivu atu hakbesik joven sira ne’ebé sente afeta ba iha impaktu mudansa klimátika nian, nune’e sira bele hatene informasaun ne’ebé hato’o direita husi implementador programa no implementa projetu sira. No hatene informasaun husi parte governu sira ne’ebé liga ho asuntu finansiamentu klimátika ne’ebé ezekuta ona iha rai laran
“Diálogu ne’e, tuir planu sei realiza ba loron rua nian maibé oradór sira diferente atu fahe informasaun. Atividade refere realiza ba dala rua ona. Kona-ba parte governu nian partisipasaun no sira mós fó konsiderasaun ba karta ne’ebé APFTL konvida hodi bele sai oradór iha atividade diálogu sira ne’e rasik.” Dehan nia
Nia salienta kona-ba dadus labele asesu, tanba dadus balun husi na’in ba programa rasik ne’e servisu hamutuk ho JICA no UNDP bainhira husu kona-ba finansiamentu mudansa klimátika dadus balun konfidensiál entaun públiku labele asesu.
“Alternativu buka hatene kona-ba impaktu mudansa klimátika ba komunidade sira konsege realiza mós estudu kazu APFTL hamutuk ho OXFAM hala’o estudu kazu kona-ba problema refere iha Munisípiu risku boot tebes. Estudu kazu ne’e foin realiza iha fulan kotuk no relatóriu prepara hela iha tempu badak sei lansa relatóriu sita kona-ba fatin afetadu no dadus balun nune’e publiku bele asesu.” Koordenador afirma
Nia afirma relatóriu kona-ba estudu kazu nian sai hanesan rekomendasaun sei entrega fila fali ba impelementador sira nomos sei entrega ba iha parte governu ne’ebé sai hanesan papél ida hodi ezekutivu programa refere liga ho finansiamentu mudansa klimátika nian.
Mudansa klimátika la’ós buat foun tanba dalabarak ita sai vítima ba iha mudansa klimátika ne’e rasik, maibé ita labele dehan vítima no ita mós tenke konxiente katak ita mós sai hanesan autór ba kauza mudansa klimátika. Ezemplu simples maka ita halo des-florestasaun hanesan kontribuisaun ba kauza impaktu mudansa klimátika iha rai laran.
Iha fatin hanesan Reprezentante OXFAM iha Timor-Leste Jude Pereira hateten, nia mai husi nasaun ida ne’ebé ki’ik ho naran Ierarkia sira mós hetan impaktu ba kauza ne’ebé hanesan TL, tanba impaktu husi mudansa klimátika ne’e rasik.
“Mudansa klimátika ne’e hanesan asuntu ida ne’ebé komún ita hotu-hotu preokupa, entaun ita ninia kolaborasaun servisu hamutuk ida ne’e importante tebes, tanba liuhusi kolaborasaun servisu hamutuk ita foin ultrapasa ka bele redús impaktu husi mudansa klimátika refere.” Dehan Reprezentante OXFAM iha Timor-Leste Jude Pereira
Nia hatutan tan governu durante ne’e halo ona, servisu kona-ba asuntu mudansa klimátika ne’e di’ak tebes bainhira akontese impaktu husi mudansa klimátika.
“Impaktu husi mudansa klimátika, entaun loron ohin impaktu husi mudansa klimátika ba estragu nian ne’e iha Timor-Leste aumenta ba beibeik hanesan uma mota lori, ema balun mate, animal balun mate, ne’e impaktu husi mudansa klimátika. Entaun atividade ne’e, importante tebes ba kolaborasaun servisu no tau matan ba asuntu refere.” Dehan reprezentante OXFAM
Nia afirma, finansiamentu klimátika ne’e importante tebes oinsá nasaun hanesan Timor-Leste, tenke uza orsamentu kona-ba impaktu mundansa klimatika nian ho loos. Nune’e bele hasa’e maluk feto no vulneravel rezidénsia hasoru mudansa klimátika. Agradese ba APFTL ne’ebé organiza ona eventu ne’e nomos governu Timor-Leste.
Iha sorin seluk Sekretaria Estadu ba Igualdade (SEI) Elvina Sousa Carvalho hateten, nu’udar membru Governu orgullu tebes tanba hola parte iha eventu refere, ne’ebé organiza husi FFS fó importánsia ba isu alternasaun mudansa klimátika. Iha interese atu konxiénsia ema nia koñesimentu kona-ba mudansa klimátika no mitigasaun ba alterasaun klimátika nian.
“Mudansa klimátika ne’e hanesan realidade ida ne’ebé ita hasoru, tanba nia akontese ita ses ladi’ak. Entaun oinsá mak ita bele esforsu hamutuk hodi prevene nomos bele halo mitigasuan ba mudansa klimátika ne’ebé iha.” Dehan Sekretaria Estadu ba Igualdade (SEI) Elvina Sousa Carvalho
Nia hatutan, tanba ne’e hanesan membru governu hakarak hato’o apresiasaun ba APFTL, mezmu joven maibé fó imi nia esforsu tomak no interese boot tebes ba komún. No mudansa klimátika hanesan situasaun real akontese daudauk hodi fó impaktu ba ema hotu nia moris.
“Husu ba joven no foinsa’e sira tenke investe imi ninia matenek no koñesimentu ne’ebé iha hodi kontribui di’ak liután ba dezenvolvimentu nasionál. Imi tenke prepare-aan no tenke investe iha imi ninia koñesimentu no investe iha imi nia matenek badaen, skill sira ne’ebé imi iha. Tanba dezenvolvimentu presiza ita hotu nia kontribuisaun tantu feto no mane.” Dehan Sekretaria Estadu ba Igualdade (SEI)
Sekretaria Estadu ba Igualdade hato’o nia apresiasaun ba joven sira APFTL parlamentu foin sa’e, nomos grupu feto sékulu XXI, ne’ebé hamutuk ho parseiru Oxfam inklui parseiru sira seluk atu promove nafatin atividade refere. Nune’e liuhusi diálogu bele hasa’e ema nia koiñesementu no muda opiniaun relasiona ho impaktu mudansa klimátika ne’ebé sempre akontese iha rai laran.
Reportajen : Nelfiano
Foto : Nelfiano
