SOSIEDADE SIVÍL HUSU GOVERNU PREPARA KONDISAUN MÁSIMU MOLOK ADERE BA OMK

Dili, 14 Fevereiru 2025 (Média Democracia) – Relasiona Postu-Adezaun Timor-Leste ba Organizasaun Mundiál Komersiu (WTO) ne’ebé Governu Timor-Leste hamutuk ho Organizasaun Komersiu Mundiál realiza konferénsia nasionál liga ba “Postu-Adezaun Timor-Leste ba OMK/WTO” iha loron 10-11 fulan Fevereiru 2025 Iha CCD no atividade ne’e hola parte ba vizita nivel altu no avaliasaun husi WTO ba Timor-Leste nia progresu hafoin adere nu’udar membru direitu planu ba OMK iha Agostu 2024.

Tanba ne’e Organizasaun Sosiedade Sivíl hato’o nia preokupasaun relasiona ho Realizasaun konferensia no vizita Vise-Sekretariu Jeral OMK nian mai Timor-Leste hala’o iha periodu krizi kustu ba vida iha Timor-Leste ne’ebé klean ba bebeik.

 “Krize kustu hanesan, Falta ba asesu medikamentu no tratamentu saude, sidadaun sira gasta barak ba sira-nia saúde no rasio mate iha ospital aas tebes, Falta ai-han saudavel no natón ba sidadaun, no halo populasaun rihun atus-tolu resin moris iha nivel krizi alimentar no metade populasaun moris iha maltrusisaun, Presu sasan no ai-han nesesidade baziku amenta no latun, Asesu ba rai no abitasaun karun nune’e difisil tebes ba populasaun ordinariu sira.” Dehan Diretór Ezekutivu Fongtil Velentin liuhusi komunikadu imprensa ne’ebé hala’o iha sala enkontru fongtil Sexta ne’e.

Kresimentu ba eskola privadu no komersializasaun ba setor edukasaun halo folin edukasaun nian karun liu hodi asegura ema kiak sira asesu edukasaun kualidade, Eviksaun forsada ne’ebé halao husi estadu hodi fasilita espasu ba setor privadu boot sira no problema seluk tan.

Nia salienta katak Tinan 20 resin ona, hatudu ki’ak iha Timor-Leste persiste, dependénsia ba mina-gas no ba sasan importasaun amenta ba bebeik.

“Ho levantamentu Fundu Petrolifero ne’ebé la sustentavel, potensia lori Timor-Leste ba iha “fiscal cliff/rai-naruk fiskal”, husik Timor-Leste sem rendimentu alternativu no sustentavel ba rendimentu mina-gas. Korupsaun, nepotizmu no partidarizasaun ba funsionamentu nomos servisu publiku buras maibé mai kedas ho tentativa hodi hafraku mekanismu ba kontrolu, akuntabilidade no transparansia. Ho kestuan sira ne’e hotu, mantem liután kiak, dezigualdade no mal-dezenvolvimentu iha Timor-Leste.” Nia salienta

Porta-vós ne’e eaplika katak razaun hirak ne’e, liuhusi estudu no observasaun ba situasan konkretu iha Timor-Leste no aprende husi esperiensia rai seluk bainhira integra ba OMK/WTO, mak redi sosiedade sivil hato’o preokupasaun ba adezaun Timor-Leste ba OMK/WTO.

“Konsidera no reafirma katak, OMK/WTO desde inisiu, nu’udar instrumentu ekonomiku ba Pais Norte Industrializadu hodi exploita no kontrola pais Sul menus no subdezenvidu hanesan Timor-Leste. WTO/OMK nu’udar instrumentu foun hodi konsolida dominasaun externa ba reforsa dependensia, no dezigualdade iha Timor-Leste.” Dehan portavós

Governu Timor-Leste, la konduz politika konsultativu ne’ebé di’ak ho sosiedade sivil no la asegura mekanismu partesipasaun publiku ne’ebé efetivu iha prosesu adezaun no postu-adezaun Timor-Leste ba OMK/WTO.

“Ami konsidera konferensia ne’e nu’udar meius ba sosializasaun, no buka consensus, duke Plataforma konsultativu no dialogu ne’ebé di’ak no efetivu hodi asegura sosiedade sivil no publiku nia partisipasaun, Ami kontinua apela no alerta katak, maske adere ona ba WTO, Timor-Leste tenki asegura “direitu ba regula” ekonomia no komersiu duke “deregulariza, no liberaliza” setor vital sira, tan ne’e halo klase popular mak sei sofre no vulneravel liu.” Dehan nia

Governu Timor-Leste tenki salvaguarda area estratejiku no potensial, liuhusi politika protesaun, tarefa no subsidiu ne’ebé proteje no promove autor negosiu no produsaun lokal iha Timor-Leste.

Governu Timor-Leste tenki tau prioridade, proteje no investe makas ba setor prioridade sosio-ekonomia hanesan saude, edukasaun no agrikultura nasaun nian.

Iha biban ne’e Peskizadór ba Asuntu Agrikultura no Ekonomia Mariano Ferreira afirma katak, situasaun iha Timor laran ne’e desde tina naruk nia laran iha kondisaun ne’ebé naton apropriadu atu bele dezenvolve ho di’ak.

“Depois ita bele kompete ona tanba ita tama ba organizasaun hirak ne’e signifika ita mós loke ita-nia merkadu ba ema seluk no ema seluk mós sai tárjetu ba ita-nia merkadu, ita hatene katak ita seidauk tama ba iha OMK mós ita haree tok ita-nia rai laran ne’e domina ho produtu importasaun rai seluk nian, agora ita husu tok ita-nia produtu ida ne’ebé ita haruka sai ba rai liur mak kafé ho tan buat ki’ik balun.” Dehan Peskizadór Mariano

Tanba ne’e nia husu ba governu atu iha preparasaun másimu no badinas servisu tanba governu mak dezenvolve no halo planu.

“Entaun ita husu governu halo servisu ida sériu ho ita-nia irama ida tinan 10 resin ba kotuk nune’e ita la halo vitima ba povu no sosiedade, tanba ita labele satan espansaun ema-nia produtu importasaun mai husi rai liur, ita orsida sai bainaka iha ita-nia rain rasik.” Dehan Nia

Nia lamenta tanba dadaun ne’e Timor-Leste seidauk adere ba Asean, foin mak tama ba iha Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK) de’it maibé iha sidade Dili laran la iha fatin komérsiu nian, ema estranjeiru mak domina hanesan Indonesia ho China nomos nasaun seluk.

Reportajen : Estefania

Foto : Estefania

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *