Komnas PKI-TL Realiza Seminariu Nasionál

Dili, 29 Abril 2025 (Média Democracia) – Komité Nasional Patrimóniu Kulturál Imateriál Timor-Leste servisu hamutuk ho Ministériu Komérsiu Indústria (MCI) no Sekretáriu Estadu Arte Kultura Realiza Semináriu Nasional Salva Guarda Tais nu’udar patrimóniu kulturál ho tema “Dalan ba rekoñesementu Tais nu’udar lista reprezentativu ba patrimóniu kulturál imateriál umanidade” semináriu ne’e hala’o iha salaun Delta Nova

Prezidente KOMNAS PKI-TL, Manuel Smith hateten Timor-Leste marka istória foun ida, hahú husi tinan (2019) ne’ebé estabelese patrimóniu kulturál, to’o iha Dezembru tinan (2021) marka prosesu importante iha mundu, nune’e UNESCO rekoñese tais Timor nu’udar patrimóniu kulturál imateriál ho nia karakter salva guarda urjente ba Tais.

“Iha prosesu salva guarda urjente ba Tais fó fila mai Timor-Leste atu haree oinsá governu Timor-Leste fó atensaun maximu ba iha prosesu hodi haree ba sustentabilidade tais nu’udar identidade kulturál, proposta husi UNESCO governu TL liuhusi KOMNAS PKI-TL hamosu planu importante oinsá fahe liña Ministérial nomos parseria dezenvolvimentu atu haree ba kompeténsia servisu hodi hakbesik-an ba rede soru na’in sira komesa fó prosesu maximu, ita haree planu hetan aprovasaun ita atribui ba liña Ministériais, hahú husi SEAK, iha kompetensia ko’alia kona-ba peskiza Tais.” Dehan Prezidente KOMNAS PKI-TL

Nia hatutan haree ba peskiza Tais ne’e iha tinan (2021) kuaze Munisípiu sanulu resin-haat (14) peskiza hotu, peskiza tais parte ida tama iha planu salva guarda urjente Tais ne’ebé komisaun Patrimóniu kulturál opta ona no hahe formasaun ba inan soru na’in sira halo kompetisaun ba soru na’in sira no formasaun kona-ba oinsá bele utiliza kores tradisionál ba iha Tais bele fase fila-fali

“Kompetisaun ba inan soru na’in sira iha MCI nomos planu diversifikasaun ba Tais, tanba bainhira Tais atu kompete iha merkadu internasionál presiza hanorin soru na’in sira atu hatene kona-ba negósiu no presiza lori soru na’in sira-nia kreatividade di’ak liután atu kompete iha mundu merkádoria, komesa fó ba inan soru na’in sira atu komprende kona-ba negósiu.” Dehan Prezidente KOMNAS PTI-TL

Nia afirma kuaze vizitante tama mai Timor-Leste sira hotu buka Tais atu hatais, estudante joven feto sira komesa la moe atu hatais Tais, ne’e meius ida ne’ebé opta iha planu governu nian atu uza Tais. Ida seluk ko’alia kona-ba oinsá atu halo divulgasaun informasaun Tais iha media sosiál, ne’e S.E.I nia papél no investimentu haree katak atividade ne’e realiza iha tempu badak, atu divulga informasaun sira kona-ba planu Tais nian.

“KOMNAS PKI-TL kontinua hare liu kona-ba oinsá mak ita halo mudansa estatutu salva urjente tais muda ba iha patrimóniu kulturál umanidade, ita sei halo servisu haree kona-ba estudu Tais nu’udar patrimóniu kulturál nian. Ita haree ba programa sensibilizasaun hodi estabelese rede soru na’in iha Munisípiu (14). Kontribuisaun husi parseiru dezenvolvimentu hetan apoiu máximu husi UN Women. Hanesan onra boot ida uluk iha Aileu ema dehan soru ne’e lulik maibé Timor-AId ba estabelese rede soru na’in iha ne’ebá no SEAK rasik ba halo lansamentu ko’alia kona-ba formasaun matéria lokál.” Dehan Prezidente KOMNAS PKI-TL

Iha fatin hanesan Sekretáriu Estadu Arte no Kultura, Jorge Cristovão hateten, semináriu ne’e hanesan rekejitu ida nu’udar rekoñesimentu ba patrimóniu estadu tan ne’e governu tenke halo salva guarda, akompaña husi UNESCO nu’udar patrimóniu mundiál.

“Semináriu ne’e hanesan rekejitu rekoñesimentu ba ita-nia patrimóniu estadu tenke halo salva guarda, ne’ebé akompaña husi UNESCO husu atu observa nafatin tanba rekoñese ona ita-nia Tais, nu’udar patrimóniu mundiál ne’e rekejitu ida, atu hatudu ita-nia salva guarda no prosesu promosaun to’o iha ne’ebé.” Dehan Sekretáriu Estadu Arte no Kultura

Nia hatutan SEAK agredese ba servisu KOMNAS PKI-TL ne’ebé halo ona servisu oinsá salva Guarda Tais nomos atu promove preserva identidade kultural sira hotu durante ne’e husik hela, husi beiala sira, nunee SEAK deseja nafatin kontinua servisu maka’as hodi salva eransa Timor-Leste nian.

“Esforsu tomak no apoiu tomak husi Liña Ministerial sira, oinsá bele promove ita-nia rede soru na’in sira no grupu sira. Ita-nia preparasaun oinsá atu Tais bele sai hanesan rendimentu ekonomika familiar nian.” Nia subliña

Nia informa Programa Salva Guarda no identifikasaun Patrimonia Kultural hahu iha tinan 2022 to’o 2025, nune’e hamosu pontu barak ho funsaun atu salva Guarda tanba tais hanesan Patrimonia ida no hetan ona Rekoñesimentu husi UNESCO nu’udar patrimonia mundial.

Iha sorin seluk Ministeriu Komersiu Industria, Filipos Nino Pereira hateten, agradese ba oportunidade ida ne’e bele hasoru malu ho soru na’in sira ne’ebé reprezenta husi Munisipiu sanulu resin-haat (14) iha eventu importante ida ohin orgullu bo’ot ba servisu hotu husi parseriu sira nomos liña Ministeriais sira halo ona durante ne’e.

“Hahu prosesu inisiu mai lori ita ninia tais nu’udar identidade nasional ne’ebé hetan rekoñesementu husi UNESCO hanesan servisu ida todan durante ita hotu hala’o hamutuk nu’udar responsabilidade koletivu ida atu defende ita-nia interese no ikus mai hetan duni rekoñesementu ba iha esforsu hirak ne’ebé durante ne’e ita servisu hamutuk.” Dehan Ministeriu Komersiu Industria, Filipos Nino Pereira

Nia hatutan tais hanesan identidade ida atu kompara se ema ida mak mai husi Munisipiu ema la iha identidade entaun ema seluk sei la koñese nia, ne’e husi Munisípiu ne’ebé, hanesan mós nasaun Timor-Leste hanesan nasaun soberania ida ne’ebé iha nia identidade rasik no tais reprezenta identidade Timoroan hotu nian liu-liu iha Munisípiu ida-idak hatudu ninia identidade liuhusi tais ne’ebé mai ho kores no motivu ne’ebé diferente.

Ita hotu aseita prezervasaun ne’e importante tebes tanba mai husi beiala hatutan mai to’o jerasaun foun, tan ne’e husu nafatin ita atu promove nafatin tais sira nune’e labele lakon le’et de’it iha ita sorin, husi eventu ida ohin atu dehan ita tenke halo prezervasaun makas ba iha tais atu nune’e ita-nia tais nafatin existe iha futuru.” Dehan nia

Esplika liután durante ne’e esforsu lubuk ida mak governu halao ona atu garantia tais labele lakon iha futuru, nafatin halo promosaun nasionalmente ka internasionalmente atu nune’e labele halakon interese kultural ninian nomos identidade nasaun ida ne’e nian

Reportajen : Domingas

Foto : Domingas

Editor : Jp.Costa

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *