UNFPA HO MS FASILITA FORMASAUN BA PESOÁL SAÚDE MUNISÍPIU 13

Dili, 21 Outobru 2024 (Média Democracia) – Ajénsia Internasionál Fundus Nasoens Unidas Populasaun iha Timor-Leste (UNFPA) servisu hamutuk ho Ministériu Saúde fasilita Formasau ba pesoál saúde sira husi Munisípiu 12 inklui RAEOA kona-ba Vijilánsia no Resposta ba Mortalidade inan no oan, atividade ne’e realiza durante loron neen iha Salaun Novo Turismo

Reprezentante UNFPA iha Timor-Leste Bruce Campbell hateten, ohin UNFPA ho Ministériu Saúde aborda realidade ne’ebé halo ema laran susar kona-ba trajedia inan mate no oinsá atu prevene.

“Ohin ami iha ne’e atu aborda realidade ida ne’ebé halo ema laran-susar, trajédia ba inan sira mate ne’ebé bele prevene tanba importante tebes atu rekoñese katak maioria husi mate sira-ne’e bele prevene, vida ida-idak ne’ebé lakon, la’ós de’it estatístika ida maibé inan ida, parseiru ida, no parte ida ne’ebé importante tebes husi ita-nia komunidade sira.”dehan Bruce Campbell

Nia dehan hamutuk, tau kbiit atu muda narrativa ida ne’e no asegura katak inan ida-idak hetan kuidadu no apoiu ne’ebé merese ba sira.

“Ita-nia tempu hamutuk iha semana ida ne’e sei permite ita, atu esplora oinsá ita bele transforma ita-nia konsiénsia koletiva ba pasu asionável sira ne’ebé sei hamenus númeru mate inan nian iha Timor-Leste.” nia dehan.

Nia informa ohin momentu ksolok boot tebes mai UNFPA ne’ebé partisipa iha abertura ba kapasitasaun no formasaun atualizasaun ba fasilitadór sira kona-ba Vijilánsia no Resposta ba mortalidade Materna no Perinatál (MPDSR).

“Programa MPDSR iha Timor-Leste reprezenta esforsu koletivu no parseria ho Ministériu Saúde hodi hametin sistema saúde iha rai laran.”Nia informa.

Dezde ninia inísiu tinan sanulu liubá iha tinan 2014 no estabelesimentu sistema Vijilánsia no Resposta ba mortalidade Materna (MDSR), ho kolaborasaun ida ne’e bele habelar ona ba munisípiu hotu-hotu, tanba apoiu husi Ministériu Saúde, UNFPA, OMS (no foin lalais ne’e UNICEF, tanba ita integra komponente Perinatál ne’ebé krusiál iha sistema MPDSR  vital ida-ne’e).

“Hakotu mate inan nian, ne’ebé bele prevene la’ós de’it aspirasaun ida, ne’e mak husi rezultadu transformativu tolu UNFPA nian, hamutuk ho album sira seluk husi dezenvolvimentu sustentável inklui hakotu nesesidade planeamentu familiár ne’ebé seidauk satisfás no halakon Violénsia Bazeia ba Jéneru.”Nia Salenta.

Nia afirma sistema  Vijilánsia no Resposta resposta ba Mortalidade inan no oan metin tanba ida ne’e mak xave atu hamenus mortalidade inan nian,

“Ida ne’e permite ita atu halibur informasaun krítiku ba asaun, hodi haburas identifikasaun rutina, notifikasaun oportunidade no revizaun kle’an ba mate inan nian hodi prevene trajédia sira iha futuru. Ha’u elojia ita-boot sira ne’ebé hola parte ona iha komisaun sira MPDSR nian, tantu iha nivél ospitál ka munisípiu.” Nia afirma.

Nia haktuir serbisu ne’ebé la kolen no dadus halibur ona iha folin ka valór ne’ebe boot tebes, UNFPA hein katak formasaun ida-ne’e sei fó kbiit ba sira atu hametin liután komisaun sira-ne’e, liu-liu bainhira identifika pasu konkretu no asionável tuir mai ba kada mate inan no perinatál ne’ebé identifika ona.

Iha fatin hanesan Xefe Departamentu Saúde Materna no Infatil Ministériu Saúde Lúcia Marta Lay hateten, antes ne’e taxa mortalidade aas tebes hanesan ohin akompañia iha Rejiaun Sudeste Azeatiku Timor-Leste okupa iha datolu ba Mortalidade inan no oan.

“Koalia kona-ba taxa Mortalidade antes ne’e ita iha ona taxa Mortalidade ne’ebé aas tebes hanesan ita-boot sira haree ona katak iha Rejiaun Sudeste Azeatiku Timor-Leste agora iha terseiru lugar ba iha taxa Mortalidade, signifika katak ita iha taxa Mortalidade ida ne’ebé ke aas.” Dehan Lúcia Marta Lay.

Nia dehan ho númeru ne’ebé antes ne’e iha taxa Mortalidade 500 no kongese reduz ba iha 218 no oan antes ne’e iha 19, tuir tarjeitu ne’ebé iha 2030 tenke tun ba 12.

“Númeru antes ita iha taxa Mortalidade hamutuk 500 Itál no ita konsege redus ona ba iha 218, ida ne’e ba iha taxa Mortalidade ba inan de’it, taxa ba Mortalidade ba oan antes ne’e ita iha 19 maibé  ita konsege redus ona, no ita nian tarjeitu hakarak ba iha 2030 redus ba 12 iha taxa Mortalidade iha oan nian.” Nia dehan.

Nia informa ida ne’e estandar husi Organizasaun Saúde Mudiál, no agora Ministériu Saúde esforsu hela para iha 2030 ne’e hodi reduz taxa Mortalidade ba inan no oan

“Mekanizmu sira mak hanesan ohin ha’u mensiona oan katak ita presiza halo kapasitasaun ba ita-nia pessoál Saúde sira, nune’e sira bele iha skiil ne’ebé di’ak atu nune’e bele fó atendimentu di’ak ba ita-nia komunidade sira hotu, oinsá mak  sira idetifika kona-ba komplikasau sedu hodi nune’e sira bele evita ba iha Mortalidade ne’e rasik.” Nia informa.

Entretantu Formasaun refere halo durante loron neen hahú husi Segunda to’o Sexta  semana ne’e, iha Novu Turizmu.

Reportajen : Estefania

Foto : Estefania

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *