TL Rejistu Ona Kazu Rabies Hamate Ema Na’in Haat iha Munisípiu Rua

Dili, 04 Juñu 2025 (Média Democracia) – Ministeriu Agrikultura Peska Pekuária no Floresta, (MAPPF), Ministeriu Fortalesimentu Institusionál (MFI) servisu hamutuk Oganizasaun Mundial Saúde (OMS) realiza atividade workshop fundamentál ba finalizasaun planu estratéjiku nasionál atu elimina rabies iha Timor-Leste, atividade ne’e hala’o iha Hotel Novu Turizmu, Tersa Semana ne’e.

Ministru Agrikultura Peska Pekuária no Floresta, Marcos da Cruz hateten, ohin realiza atividade ne’e sevisu hamutuk ho parseru dezenvolvemtu sira nune’e bele kontrola asu labele hetan moras raiva, tanba iha Timor-Leste rejista ona ema mate ho moras rabies hamutuk na’in-haat ona husi Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA) no Ermera.

“Durante ne’e Governu Australia fó apoiu ita 200 mill doze aimoruk hodi halo vasina asu hamutuk (1575) iha rai laran kazu hamutuk 103 iha Munisípiu Bobonaro kazu 56, RAEOA kazu 34 no iha Covalima 13, relasiona ho akontese ba kazu refere iha ema na’in mak mate ba moras raiva, Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA) mate tolu no Ermera ema na’in ida.” Dehan Ministru Agrikultura Peska Pekuária no Floresta, Marcos da Cruz

Ministru hatutan haree ba kazu hirak sai problema ba ema nia moris entaun MA no MS hamutuk ho parseru sira presiza kria planu estratejiku hanesan giaun ida liu-liu ba Ministeriu rua koordena halo servisu konjunta atu halo jestaun di’ak bele kontrola rabies iha rai laran.

“Ida-ne’e fó hanoin mai ita katak moras raiva la’ós problema veterinaria nian, maibé dezafiu one health nian, ne’ebé presiza esforsu koletivu, koordernadu, multisetorál no sustentadu.” Dehan Ministru Agrikultura

Nia informa eliminasaun raiva ne’e la’ós imposivel iha Nasaun barak hatudu ona katak ho estratéjia korretu, vontade politika no envolvimentu komunidade nian, bele kontrola moras ne’e no ultimamente bele elimina tiha. Aleinde ne’e husu maluk sira ne’ebé haki’ak asu tenke kuidadu no halo vasinassaun ba asu hodi hadok-aan husi moras rabies.

Iha fatin hanesan Vise-Ministru ba Fortalesimentu Institusionál, José Magno dos Reis, ohin realiza atividade worshoop ne’e konsidera katak kazu rabies hamate ema na’in-haat iha rai laran, ne’e ameasa saúde públika, ne’ebé presiza atu parte hotu-hotu tenke responde ho urjénsia no determinasaun.

“Kazu hanesan lakon ida-ne’ebé forte no maka’as, katak rabies laos ona ameasa ne’ebé sei dook. Maibé kazu rabies eziste nia duni ona iha Timor-Leste. La halo asaun imediata no koordenada, kazu sei kontinua hada’et no sei tau iha risku ema barak nia moris, liu-liu ba labarik ki’ik sira.” Dehan Vise-Ministru ba Fortalesimentu Institusionál, José Magno dos Reis

Nia afirma globalmente rabies hamate ema hamutuk 59.000 kada tinan, prinsipalmente iha área sira-neʼebé presiza liu asessu ba vasina no tratamentu pós-espozisaun ne’ebé limitada. Kuaze 40% husi vítima sira mak labarik sira ho tinan 15 mai kraik, dalabarak asu tata sira bainhira sira halimar ho asu iha komunidade nia leet.

Iha sorin seluk Reprezentante Organizasaun Mundiál Saúde (OMS), Arvind Mathur hateten, atividade ohin servisu hamutuk ho MA no MS hodi haree liubá moras rabies nian objetivu ba planu estratejia ne’e liu-liu kona-ba moras ne’ebé husi animal hanesan raiva.

“Ami nia prezensa iha ne’e atu apoiu tekniku dezenvolvimentu estratejiku nasional haree liubá animal nian oinsá halo prevensaun ba moras animal nian, nune’e labele hadaet ba ema. Aleinde ne’e iha parte tolu, veteneraria atu halo vasinasaun animal, saude atu apoiu vasinasaun ema nian, eminilojia haree ba ema ne’ebé afeta ona ba moras raiva.” Dehan Reprezentante Organizasaun Mundiál Saúde (OMS), Arvind Mathur

Nia hatutan tenke fó prioridade aas ba kontrolu moras raiva no halibur setór oinoin hamutuk ho espesialista sira hodi luta hasoru ameasa urjente liuhusi surumutu direta. Timor-Leste uluk livre ona husi moras raiva maibé ohin loron hasoru surtu neʼebé progresivu tebes, nune’e estatutu ne’e bele rekupera fali tanba rabies ne’e bele prevene.

Esplika liután workshop ida-ne’e realiza apoiu husi OMS, Departamentu Negósiu Estranjeiru no Komérsiu Austrália nian ba Dezenvolvimentu Planu Estratéjiku Nasionál, Ministériu Agrikultura Pekuária Peska no Floresta, Ministériu Saúde, Servisu hamutuk tuir planu estratéjiku nasionál atu elimina rabies iha Timor-Leste.

Reportajen : Nelfiano

Foto : Nelfiano

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *