Diskursu PR ba Estabelesimentu Supremu Tribunál Rekursu

Dili 30 Juñu 2025 ( Media Democracia) Prezidente Republika hato’o ninian diskursu hodi fiar estabelesimentu Rekursu Supremu Tribunál sai hanesan ponte ida ba demokrasia konstitusionál, hodi garante katak Estadu direitu prevalese no justisa asesivel ba ema hotu.

Prezidente Republika, José Ramos Horta, hatete ohin no fulan tuir mai sei koalia foti desizaun pilár fundamentál ida husi demokrasia no instalasaun Supremu Tribunál Justisa nian. Laos aktu administrativu de’it, maibé ko’alia mós imperativu konstitusionál ne’ebé sei hametin Estadu direitu no sei kompleta vizaun justisa konsagra ona iha Konstituisaun.

“Administrasaun Tranzitória Nasoins Unidas nian iha Timor-Leste (UNTAET) estabelese servisu judisiáriu tranzitóriu ida iha tinan 2000, kompostu husi númeru ki’ik ida husi juis, prokuradór no defensór públiku Timor-Leste nian. Iha loron 7 Fulan-Janeiru tinan 2000, grupu dahuluk juis sira nian simu pose. Husi inísiu simples ita-nia sistema judisiál buras no sai instituisaun nasionál ida loloos.” Dehan iha diskursu Prezidente Republika, José Ramos Horta

Nia hatutan ha loron 21 Juñu 2007, Timor-Leste sai sasin ba tomada pose ba grupu dahuluk juis ruanulu-resin-hitu, prokuradór no defensór públiku nasionál, ne’ebé hetan formasaun husi Sentru Formasaun Jurídika Díli momentu orgullu ida ne’ebé marka tranzisaun husi dependénsia ba asisténsia internasionál ba auto-sufisiénsia iha matéria judisiál

“Tribunál Rekursu funsiona ona nu’udar tribunál aas liu iha nasaun, hodi asume dupla responsabilidade husi jurisdisaun rekursu nian no atribuisaun konstitusionál ne’ebé destinada ba Supremu Tribunál ida. Maske funsionál fó todan liubá rekursu judisiál sira no hatudu nesesidade urjente ba reforma. Mandatu Konstitusionál no Dezafiu Atuál sira ba  Konstituisaun preve Supremu Tribunál Justisa nian nu’udar pontu aas liubá sistema judisiál.” Dehan Prezidente Repulika

Nia afirma supremu tribunál no justisa konstitusionalmente tenke sai tribunál última instánsia, seidauk estabelese. Lakuna iha enkuadramentu institusionál kria ona dezafiu oioin tensaun institusionál no tribunál rekursu

“Klareza konstitusionál auzénsia husi Supremu Tribunál kria ona ambiguidade iha ita-nia autoridade judisiál aas liu iha asuntu sira kona-ba kestaun interpretasaun konstitusionál no disputa eleitorál sira. Lejitimidade demokrátika, hirarkia judisiál ne’ebé kompleta hasa’e konfiansa públika nian iha instituisaun demokrátika no garante justisa laos de’it hala’o maibé haree no hala’o iha nível aas liu.” Nia haktuir

Nia informa ne’e presiza revizaun ida kompleta ba maneira oinsá sistema jurídiku hala’o nia estrutura no oinsá bele sai relevante liután ba povu nia moris. presiza dezeña sistema judisiál adapta loloos ba sirkunstánsia, sosiedade no komunidade sira Timor-Leste

Replikasaun hanesan ne’e dala barak falla bainhira laiha kompeténsia lokál nesesária no relevánsia ba ita-nia sosiedade. Kualkér sistema judisiál no ninia instituisaun asosiada sira tenke harii ba ita-nia situasaun loloos no laos simplesmente kopia husi sosiedade ida ne’ebé diferente tomak.” Nia subliña

Nia salienta presiza konsidera oinsá atu liga ho efetivu  sistema rezolusaun litíjiu ne’ebé bazeia iha Sukos ba sistema judisiál formál. Integrasaun krusiál atu asegura nivel hotu sosiedade nian kumpre padraun konstituisaun merese hodi taka lakuna entre mekanizmu justisa tradisionál sira no prosesu jurídiku formál sia.

“Abordajen laos partidária esensiál tanba razaun oioin konfiansa públiku bainhira sidadaun fiar katak tribunál imparsiál iha posibilidade boot liu atu simu desizaun judisiál sira no respeita Estadu direitu. Ekilíbriu demokrátiku poder judisiáriu independente ida atua hanesan kontra-pezu ba podér ezekutivu no lejislativu, hodi garante laiha ramu governu nian ne’ebé ultrapasa ninia autoridade konstitusionál.” Nia relata

Nia reafirma estabelesimentu esensiál atu asegura Juís sira kualifikadu. Supremu Tribunál tenke kompostu husi jurista sira ne’ebé kualifikadu no iha esperiénsia liu iha rai laran, personalidade hatudu ona koñesimentu espesializadu kona-ba direitu konstitusionál no kompromisu metin ba independénsia judisiál

“Estimadu konsidadaun sira, kriasaun Supremu Tribunál Justisa reprezenta laos de’it reforma institusionál reprezenta kumprimentu ba promesa konstitusionál no konkluzaun ba arkitetura demokrátika. Nu’udar avansa ho empreendimentu istóriku, hanoin katak justisa laos de’it kona-ba rezolve disputa ka fó kastigu ba hahalok sala sira. Justisa mak asegura sidadaun hotu-hotu, la haree ba sira-nia estatutu sosiál, bele fiar katak lei sei proteje sira no katak sira-nia direitu sei hetan respeitu.” Nia refirma

Nia hatete estabelesimentu sei sai guardiaun ikus Konstituisaun no protetór ikus ba valór demokrátiku sira. Ohin fó pasu krusiál ida hodi realiza vizaun husi Aman Fundadór sira no hametin aliserse sira husi demokrasia. Kriasaun Supremu Tribunál Justisa nian laos de’it atu kria instituisaun seluk atu kumpre promesa atu harii sosiedade ida ne’ebé justu no ekuitativu ba Timoroan hotu-hotu

Esplika Liután esperansa husi estabelesimentu Rekursu Supremu Tribunál mai hotu-hotu  la’o ba oin ho determinasaun, sabedoria no unidade hodi halo imperativu konstitusionál sai realidade ba demokrasia no konstituisaun no ba povu merese hetan sistema judisiál kompletu no efetivu hetan koroa husi Supremu Tribunál Justisa nian.

Reportajen : Domingas

Foto : Domingas

 

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *