Dili, 18 Jullu 2025 (Média Democracia) – FOKUPERS husu ba Estadu Timor-Leste tenke haree injustisa no lia loos, nune’e konsidera hanesan dezafiu iha implementasaun ba lei ne’ebé asegura ema hotu-hotu liu-liu feto sira moris livre no harmonia, Atividade ne’e hala’o iha Salaun Fokupers, Faról, Teras feira semana ne’e.
Porta-voz Rio Araújo hateten, komesa husi tinan 2025, iha Janeiru to’o Jullu, haree kona-ba kazu ne’ebé Fokupers atende no rejista hamutuk kazu 126, husi tipu kazu Violensia fizika (VF), Violensia Seksual (VS), Abuzu Seksual (AS), Asediu Seksual (AS), insestu no kazu sira seluk, Violensia Bazeia ba Jeneru (VBJ) hasoru feto no labarik-feto ne’ebé akontese iha relasaun familia domestika nomos iha publiku.
“Kazu ne’ebé akontese iha semana dahuluk husi fulan Jullu iha kazu omisidiu akontese iha Munisípiu Ainaro, Jakarta dua (2). Fatin ne’e hanesan istoria moruk husi violensia pasadu daudaun sai fali fatin ba violensia hasoru feto, Joven feto ida ho idade 23 mate, tanba asaun violensia husi agresor. Rezultadu fó sai husi ekipa Forénsik Hospital Nasional Guido Valadares (HNGV) iha loron 8 Fulan Jullu 2025 katak vitima mate ho kondisaun gravida ka isin rua.” Dehan porta-voz Rio de Araújo
Nia hatutan, haree kona-ba kazu prostituisaun infantil no trafiku umanu ne’ebé akontese iha Timor-Leste iha Munisípiu Dili no Bruney. Informasaun asesu liuhusi media online iha loron 4 Juñu 2025. Iha Ajénsia balun iha Timor-Leste rekruta jovens feto nain 14 ho ilegalmente atu ba servisu iha Nasaun Slovakia, Iha loron 07 Jullu 2025.
“Fokupers asesu informasaun liuhusi pajina ofisial Facebook Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) katak deskonfia iha kompañia ida iha Munisípiu Dili halo rekrutamentu ba jovens feto balun hodi ba servisu iha Bruney Darusalam. Rekrutamentu ne’e mós konsidera ilegál sem iha liña kordenasaun ho orgaun kompotentes iha Timor-Leste.” Hatutan Porta-voz
Nia informa iha loron 01 Jullu 2025 Fokupers asesu informasaun liuhusi pajina ofisial Facebook Ministeriu Interior ba “Serviços Relaçoes Públicas” katak deskonfia Hotel balun iha Dili halo rekrutamentu ba feto nain ne’en (6) ho idade minor ba aktividade Prostituisaun Infantil.
“Kazu ne’e Fokupers konsidera violensia hasoru feto no labarik feto sei kotinua buras bainhira Estadu Timor-Leste la garante ho di’ak implementa lei no la halo monitorizasaun ka fiskalizasaun ho maxima atensaun ba kompañia ka agensia sira ne’ebé mai buka lukru iha Timor-Leste hodi hanehan nafatin povu liu-liu feto sira ne’ebé laiha kbi’it.” Informa Rio de Araújo
Nia afirma, tanba ne’e kazu asediu seksual iha ne’ebé akontese iha Instituisaun Governu, fatin publiku, eskola no Universidade sira, kontinua sai polemika ba feto sira atu moris livre, tanba ema uza nafatin poder hodi espresa no hanehan feto no labarik feto sira.
“Kazu infantisidu kontinua akontese iha Dili no Munisípiu lori impaktu negativu ba feto familia no sosiedade. Iha fulan 3 ikus, ita akompaña liuhusi media kazu infantisidiu 3, ita hotu lamenta no triste ba akontesimentu. Fokupers iha tinan 2 nian laran (2024-2025) fornese akompañamentu ba inan liu-liu joven feto balu liga ho problema infantisidiu. Iha balun kondenadu ho tinan 4 no tinan 2, entaun iha balun mak sei iha prosesu judisiariu nian.” Relata porta-voz Rio de Araújo
Nia argumenta, embora liuhusi esperiensia ne’e hatudu ona óinsa sistema judisial reinforsa esteriotipu sira liga ho responsabilidade ba aktu kriminal ne’ebé fó de’it ba feto. Laiha investigasaun kle’an, atu buka tuir responsabilidade autor seluk “mane” ne’ebé fó isin-rua ba feto no abandona nomos hamutuk ho intensaun atu obriga feto halo asaun krime refere.
“Naturezamente ita hotu hatene katak isin-rua ida bele akontese tanba iha ema nain rua “feto ho mane.” Autor ne’ebé lei konsidera iha infantisidiu laos ema nain rua, kodigu penal konsidera de’it inan nu’udar autor ba infantisidu. maske laos desizaun ne’ebé mai husi feto/inan rasik, tanba sirkumtansia ho kondisaun oioin hatodan desizaun inan ida nian.” Argumenta porta-voz
Nia relata razaun hirak ne’e Fokupers husu ba Komisaun F Parlamentu Nasional ho Governu liuhusi Ministeriu kompetente sira atu halo intervensaun ho kle’an no rigorozu ba pratika iregularidade sira ne’ebé grupu ka organizasaun sira halo hodi utiliza feto sira nia vulnerabilidade ba interese no lukrutivu ba sira nia grupu.
“Husu ba Orgaun Judisiáriu sira atu implementa Lei Kontra Violénsia Domestika (LKVD) no lei sira selúk neʼebé relasiona ho aktu krime ho rigorozu, aplika duni tuir normas judisiál neʼebé iha ona, Avalia regularmente tendénsia krime sira neʼebé julga iha tribunál no pena neʼebé aplika ba (kondenadu) sira.” Relata porta-voz Rio de Araújo
Nia subliña ida-ne’e esensiál tebes atu asegura katak sistema legál/juridiku funsiona hodi garante protesaun adekuda ba vitima sira no prevene krime seluk akontese iha futuru. Ministeriu Justisa no tribunal atu asegura aplikasaun lei ho justu no la halo diskriminasaun ba feto inklui ema neʼebé komete iha kazu soe bebe no infantisidiu.
Esplika liután Fokupers mós husu ba Provedór Direitus Humanos no Justiça (PDHJ) atu asegura implementasaun Lei liuhusi monitorizasaun ba lei nomos Sekretária Estadu ba Igualdade (SEI), atu haluan no haforsa liután sosializasaun ba Lei ne’ebé liga ho Violénsia Bazeia ba Jéneru (VBJ) hodi hasa’e komunidade nia konsiensia kona-ba importansia respeitu no la halo diskrimisaun ba feto ne’ebé abranze ba komunidade iha territóriu tomak.
Reportajen : Nelfiano
Foto : Nelfiano

