Diskursu MNEK Segundu Sorumutuk Koordenasaun Inter-Ministra kona-ba Adezaun TL nian ba ASEAN

Dili, 28 Jullu 2025 (Média Democracia) – Ministru Negosius Estranjeirus no Kooperasaun Bendito Freitas hato’o nia diskursu kona-ba segundu sorumutuk Koordenasaun Inter-Ministra kona-ba adezaun Timor-Leste nian ba ASEAN ne’ebé sei realiza iha Fulan outubro Tinan 2025, enkontru ne’e hala’o iha Salaun MNEK segunda feira ne’e.

“Onra ida ba ha’u atu partisipa iha sorumutu koordenasaun inter-ministerial daruak ida-ne’e kona-ba prosesu adezaun Timor-Leste nian ba ASEAN. Iha momentu istóriku-admisaun formál ba ami-nia inan-aman sira iha Simeira ASEAN iha loron 26 fulan-outubru tinan 2025, ha’u hakarak hahú hodi agradese ba ita-boot nia Exelensia, PM Kay Rala Xana Gusmao, ne’ebé nafatin lidera hodi tau prioridade nasionál ida-ne’e.” Dehan Ministru Negosius Estranjeirus no Kooperasaun Bendito Freitas

Nia hatutan, iha komunikasaun konjunta husi sorumutuk ida ne’e Ministru Negosius Estranjeirus ASEAN nian ba da-58 reforsa kompromisu ida de’it husi ASEAN ba adezaun tomak Timor-Leste nian, rekoñese ita-nia dezempeñu ne’ebé metin iha pilár tolu komunidade nian no operasionalizasaun unidade Timor-Leste nian iha Sekretariadu ASEAN nian.

“Reuniaun ida ohin ne’e mós ko’alia kona-ba importánsia husi koordenasaun ne’ebé besik entre Ministru Estranjeiru no Kooperasaun sira, no Ministeriu Asuntus Ekonomikus iha formulasaun no implementasaun prioridade ekonómika ASEAN nian.” Hatutan Ministru Negosius Estranjeirus no Kooperasaun

Apelu ba sinerjia ida-ne’e ho objetivu atu hametin efikásia inisiativa ekonómika sira ESCAN nian, liuliu iha kontestu ASEAN nian, no reflete aprosimasaun integradu no intersetorial ne’ebé ita mós tenke adopta bainhira ita prepara ba adezaun tomak.

“Ita-nia adezaun akontese iha kontestu jeopolitiku ne’ebé kompleksu liu. Relatóriu foin lalais kona-ba tensaun fronteira entre Kamboja no Tailandia, agora dadaun iha mediasaun internasionál nia okos, fó hanoin ita kona-ba importánsia husi prinsípiu esensiál sira ASEAN nian, pás, unidade, diálogu no rezolusaun pasifika ba konflitu sira.” Informa Ministru Negosius Estranjeirus no Kooperasaun Bendito Freitas

Nia reafirma, Prezidente Trump nia asaun atu promove hapara ahi hametin importánsia estratéjika ASEAN nian hanesan mekanizmu estabilizasaun rejionál ida.

“Ha’u kontente atu fó hatene ba imi katak ami halo progresu substansial hodi kumpre kompromisu legál no prosedural ne’ebé presiza. Ami-nia Vise-Ministru Asuntus ASEAN nian sei aprezenta espozisaun detalladu ida kona-ba, Preparasaun instrumentu legál sira ne’ebé atu liga ba pilár polítiku, ekonómiku no sosiál sira no Estadu akordu esepsaun vistu ho Estadu Membru sira, inklui progresu ne’ebé hetan ona, dezafiu sira seluk no dalan atu fasilita mobilidade rejionál.” Reafirma Ministru Negosius Estranjeirus no Kooperasaun

Area hirak ne’e importante tebes atu asegura katak sidadaun hotu-hotu, diplomata no emprezáriu sira integra tomak iha kuadru legál no mobilidade ASEAN nian. Hanesan MNEK hakarak hato’o agradese ba esforsu ne’ebé Vise-Ministru no nia ekipa halo iha jestaun servisu ne’e. Kmanek sira, enkorajamentu mós husi asinatura no implementasaun pakote apoiu ne’ebé reforsa ona ba preparasaun ASEAN (STARS).

Reportajen : Domingas

Foto : Media Officer MNEK

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *