Dili, 9 Setembru 2025 (Média Democracia) – Ministerio Komersiu Industria (MCI-Sigla portugues) hamutuk ho parseriu dezenvolvimento sira hala’o serimonia abertura ba workshop implementasaun aneksu 8 akordu komersiu sasan Asean nian, (ATIGA) ho foku ba prosedimentu Operasional Padraun (SOP) no regra orijen (RoO). Serimonia abertura workshop ne’e hala’o iha salaun Nobre MoFAC, City8 Dili.
Iha entrevista ho Ministériu Komersiu Industria Filipus Nino Pereira hateten, Onra boot ida atu simu partisipante sira hotu iha Workshop importante ida-ne’e kona-ba Implementasaun Aneksu 8 husi akordu Komérsiu Sasán ASEAN nian (ATIGA), ne’ebé foka liubá Prosedimentu Padraun Operasionál sira ba Regra sira Orijen nian.
“Workshop ne’e mosu iha momentu krítiku ida ba Timor-Leste, bainhira ita kontinua ita-nia viazen ba adezaun tomak ba ASEAN no serbisu hodi hametin ita-nia integrasaun iha merkadu rejionál no globál.” Dehan Ministériu Komersiu Industria Filipus Nino Pereira
Nia hatutan, Regra orijen nian maka iha núkleu fasilitasaun komérsiu nian hodi garante transparénsia, previzibilidade, no justisa iha movimentu sasán sira-nian. Ba Timor-Leste, avansa ba kapasidade iha área ida-ne’e, konserteza, ezijénsia téknika ida, maibé sai mós prioridade estratéjiku ida atu loke komérsiu foun oportunidade sira, habelar kompetitividade esportasaun nian, no haburas partisipasaun maka’as liután husi ita-nia setór privadu iha kadeia valór rejionál sira.
“Publikasaun foin lalais ne’e husi Dekretu Governu Nú. 9/2025, ho data 23 Jullu, marka avansu pivotal iha aliñamentu legál no institusionál Timor-Leste nian ho padraun komérsiu internasionál. Hodi estabelese prosedimentu klaru ba aplikasaun regra orijen preferensiál sira, Dekretu Governu ida-ne’e konsolida kompromisu nasaun nian ba komérsiu transparente, bazeia ba regra no reforsa ninia integrasaun iha rede valór rejionál no globál sira.” Hatutan Ministériu Komersiu Industria
Nia afirma, tenke hanoin katak instrumentu legál ida-ne’e fornese mekanizmu sira ne’ebé define ona atu fó sai no verifika sertifikadu sira orijen nian, hodi garante kumprimentu ba rejime sira preferénsia tarifária nian tuir akordu sira komérsiu livre nian no instrumentu internasionál sira seluk. Ida-ne’e mós fornese klareza institusionál kona-ba papél no responsabilidade sira husi autoridade kompetente sira, inklui órgaun sira ne’ebé fó sai no sertifikadu, no entidade inspesaun sira.
“Nune’e, ita halo ona pasu ida ba oin, iha termu serteza jurídika ba importadór, produtór, no esportadór sertifikadu sira, hodi promove previzibilidade no hamenus todan administrativu sira, enkuantu fornese aliñamentu ho Timor-Leste nia obrigasaun sira tuir enkuadramentu sira OMK no ASEAN nian, nune’e fasilita fluxu komérsiu ne’ebé save liu no hasa’e kompetividade.” Afirma Ministériu Komersiu industria Filipus Nino Pereira
Nia subliña, Dekretu ne’e partikularmente oportunidade tanba Timor-Leste prepara ba adezaun tomak ba ASEAN no aprofunda nia envolvimentu ho parseiru estratéjiku sira liuhusi akordu sira hanesan akordu Samoa no protokolu rejionál sira seluk. Ida-ne’e mós sai hanesan salvaguarda ida hasoru fraude orijen nian, hodi proteje integridade husi rejime komérsiu Timor-Leste nian no haburas konfiansa entre parte interesada internasionál sira. Iha esénsia, Dekretu Governu No. 9/2025 maka regulamentu tékniku ida no, iha tempu hanesan, fasilitadór estratéjiku ida ba diversifikasaun ekonómika, modernizasaun institusionál, no kreximentu inkluzivu.
“Ami rekoñese no apresia asisténsia téknika ho valór aas ne’ebé ami simu husi parseiru dezenvolvimentu balu iha dezenvolvimentu enkuadramentu legál Regra sira Orijen nian ne’ebé klaru, no sei dezenvolve liután, hanesan ita-boot sira diskute durante workshop ida-ne’e. Iha kontestu ida-ne’e, ha’u hakarak rekoñese, ho apresiasaun kle’an, apoiu husi ita-nia peritu sira no parseiru dezenvolvimentu sira hanesan JICA, ne’ebé sira-nia orientasaun no asisténsia téknika sai instrumentál hodi harii Timor-Leste nia prontidaun. Workshop ida-ne’e oferese oportunidade folin-laek ba ita-nia ofisiál governu nian, setór privadu no pratikante jurídiku sira atu hetan koñesimentu prátiku no aliña ita-nia sistema sira ho padraun ASEAN nian.” Subliña Ministériu Komersiu industria Filipus Nino Pereira
Nia salienta, haree ba oin, Governu Timor-Leste, liuhusi Ministériu Komérsiu no Indústria, iha kompromisu metin atu garante katak ATIGA nia benefísiu sira realiza tomak ba negósiu no komunidade sira. Atu alkansa objetivu ida-ne’e sei presiza harii kapasidade ne’ebé sustentavel, kolaborasaun besik governu-setór privadu, no parseria kontínua husi ita-nia parseiru dezenvolvimentu sira.
“Ha’u enkoraja partisipante hotu-hotu atu envolve ativamente, fahe perspetiva sira, no uza plataforma ida-ne e hodi hametin fundasaun sira ba Timor-Leste nia implementasaun susesu ba komprimisu sira ATIGA nian no ita-nia integrasaun ekonómika ne ebé luan liu. Ba ha’u dezeja ba imi hotu saúde di’ak, susesu profisionál no workshop ida ne’ebé fó fuan no produtivu.” Salienta Ministériu Komersiu industria Filipus Nino Pereira
Iha fatin hanesan reprezentante Governu Japaun iha Timor-Leste Sakai Yuki dehan, kontenti bele atende sesaun enseramentu ba sorumutu relasiona ho Implementasaun Anexu Ualu ba ASEAN Akordu Komérsiu iha Bens (ATIGA) hanesan Padraun Prosedimentu Operasional (SOP) ba Regras Orijin (ROO). Iha sorumutu datoluk JICA organiza hanesan parte husi Projetu hadi’ak Koordenasaun no Monitorizasaun ba Adezaun ASEAN.
“Hau orgullu bele sai sasin ba kolaborasaun entre JICA, MNEK no Ministerio Komersiu no Industria. Ha’u hakarak hato’o mós sentimentu gratitude ba distintus espesialista sira husi Indonesia ba sira nia suporta importante ohin loron, servi hanesan professor ne’ebé fahe ona matenek ho ami. Iha tinan hirak ba kotuk, Timor-Leste halo ona progresu iha preparasaun adezaun ba ASEAN. Governu servisu maka’as hodi haforsa ambiente negósiu, moderniza instituisaun sira relasiona ho komersiu, no hadi’ak enkuadramentu regulamentu sira. Reforma hirak ne’e sei sai hanesan fundasaun ba nasaun nia integrasaun ba merkadu regional no global. Hanesan ezemplu konkretu husi esforsu hirak ne’e, foin semana rua liubá, ha’u atende Expo Internasional Komersiu Dahuluk iha Dili. Ha’u haksolok bele obzerva inisiativas ne’ebé promove koneksaun entre parseiru negosiu lokal no rejional. Expo ne’e demonstra Timor-Leste nia komitmentu ba estabelese ambiente ne’ebé suporta negosiu ho investimentu no prepara setor privadu atu partisipa ativu liután iha kooperasaun ekonomia ASEAN nian.” Dehan Reprezentante Governu Japaun iha Timor-Leste Sakai Yuki
Nia hatutan, Fokus ohin loron nian iha regras orijin no sira-nia prosedimentu sertifikasaun operasional iha Anexu 8 husi ATIGA ne’ebe aliña di’ak ho esforsu hotu. Regras Orijin esensial atu asegura komersiu ne’ebé justu no transparente. Regras hirak ne’e fornese predisaun ba negosiu, asegura aplikasaun tarifa ne’ebé los, no suporta empresáriu sira liga ho redi regional ba Timor-leste, haforsa koñesimentu no kapasidade iha área ida ne’e esensial wainhira integra ba merkadu ASEAN.
“Japaun suporta ona Timor-Leste iha esforsu hirak ne’ebé harii fundasaun forte ba dezenvolvimentu komersiu no ekonomia. Inklui konstrusaun Estrada Nasional numeru UN, rehabilitasaun Portu Dili no Aeroportu International Dili, asistensia ba industriais no dezenvolvimentu politika komersiu, no modernizasaun aduaneira. Japaun iha parseiru longu prazu iha integrasaun ASEAN no sei komprometidu nafatin suporta Timor-Leste nian prosesu adezaun. Ida ne’e refelta iha ami nia vizaun ba Indo-pasifiku ne’ebé livre, aberta, no prosperu, atu nasaun hotu bele partisipa iha forma ne’ebé justu iha kooperasaun ekonomia rejional.” Hatutan Reprezentante Governu Japaun iha Timor-Leste Sakai Yuki
Nia konklui, iha ne’e ohin loron mak hotu-hotu ne’ebé hala’o papel importante ba Timor-Leste nia futuru. esperansa ba partisipantes hotu sei hariku sira nia koñesimentu tekniku, haforsa ligasaun institusional, troka ideias, ho hari hamutuk fundasaun ne’ebé forte ba Timor-Leste nia dezenvolvimentu ekonomia ho dejeizu susesu bo’ot no rezultadu signifikadu ba Timor-Leste nia futuru.
Esplika klean liután katak, iha workshop ne’e hetan Abertura husi Ministerio Komersiu no Industria (MCI-Sigla Portugues) Timor-Leste hamutuk ho parseriu dezenvolvimentu sira hanesan reprezentante Governu Japaun iha Timor-Leste, reprezentante Governu Indonesia iha Timor-Leste, partisipante husi nasional nomós internasional inklui mós jornalista sira.
Reportajen : Domingas
Foto : Domingas

