Dili, 27 Outubru 2025 (Média Democracia) – Care Internasionál servisu hamutuk ho Ministeriu Saúde inklui Parseiru sira hotu ensera projetu Covid-19 no haforsa sistema Saúde iha Timor-Leste ne’ebé implementa iha Munisípiu, Viqueque hetan apoiu Fundus husi Governu Japaun liuhusi Banku Mundia.
Diretor País, CARE Internasionál iha Timor-Leste, Peter Goodfellow, agradese ba Governu Timor-Leste no parseiru Banku Mundial nia apoiu durante implementasaun tomak ba projetu Covid-19 haforsa sistema saude ne’ebé finansia husi fundu dezenvolvimentu Japaun nian. Objetivu husi atividade ne’e atu haree hamutuk resultadu ne’ebé atinji hanesan esforsu koletivu hodi hametin ka haforsa kapasidade komunidade sira iha sira-nia preparasaun no resposta ba COVID-19 no emerjénsia saúde sira seluk.
“Komprimisiu atu hametin relasaun servisu saude nian ne’ebé lidera husi governu iha nasaun ne’e hanesan infrastrutura hodi hasae inisiativa ida ne’e sai susesu. Obrigadu ba oportunidade iha enseramentu projetu ida ne’e ha’u kontenti tebes hamutuk ho ita-boot sira, ha’u hakarak rekoñese dedikasaun kolaborasaun husi parte entidades hotu ne’ebé lori ami to’o iha momentu ne’e, inklui Governu nasional munisipal lider komunitariu sira Embaixada Japaun no banku mundial nian sosiedade sivil funsionariu projetu nomos reprezentante grupu komunitariu ne’ebé involve iha projetu refere, desde inisiu.” Dehan Diretor País,CARE Internasionál iha Timor-Leste,Peter Goodfellow iha Timor Plaza
Iha 2022 sira lansa projetu ida ho objetivu atu hametin komunidade nia preparasaun ho ajensia no Ministru Saude sira liuhusi hadia sistema konstrusaun nian no sistema fornesimentu bee saneamentu ba fasilidade saude sira iha area remotas no area rual sira iha munisipiu Viqueque no Covalima, agora tama 2025 halo ona progresu lubun boot hamutuk ho parseiu nomos banku mundial apoiu husi fundus dezenvolvimentu sosial Japaun nian, ita implementa ona atividade oi-oin.
Care internasional servisu hamutuk ho Ministeriu Saude autoridade protesaun sivil nomos autoridade lokal sira hametin kooperasaun harii kapasidade garante katak igualdade jeneru no inkluzasaun sai sentru ba atividade hotu-hotu labarik feto sira partisipa ativamente iha espasu sira ema ho difisensia sira iha planeamentu no formasaun. Nune’e rezultadu final ne’ebé foin halo lalais ne’e, membru komunidade nia kapasidade atu responde ba covid-19 no garantia saude sira aumenta liu dala rua husi 31% iha inisiu projetu mai to’o 77% to’o ohin loron.
Nia hatutan Projetu ida ne’e atu rezolve makina sira iha preparasaun pandemia iha komunidade bele ajuda komunidade sira hamutuk no rekopera durante observasaun ba projetu ne’e hasae kolaborasaun ho parte interesadu sira ho ministeriu nian hodi involve reprezentante komunidade sira iha prosesu planeamentu sira ne’ebé lidera husi Governu hamosu responsabilidade entre parte interessante sira hotu ne’ebé lori aprezentasaun servisu diak liu iha fatin sira.
Iha fatin hanesan Reprezentante Banku mundiál iha Timor-Leste David Freedman lori grupu banku mundial agradese ba Governu Japaun ba apoiu tomak.
“Ha’u agradese ba Governu Japaun liuhusi apoiu bele kanaliza ba banku mundial hodi jere finanseiru ba prosesu sosial ba nasaun ne’ebé dezenvolve, ita hotu agradese ba Governu Japaun ita bele iha osan maibé poupansa atu bele transforma osan ne’e sai rezultadu di’ak. agradese ba kolega sira nia esforsu Banku Mundiál konsege apoiu projetu ida ne’e. Banku Mundiál agradese barak, Governu Japan fó fiar Banku Mudial Jere osan bá ONG ne’ebé koñesidu implementasaun projetu iha nivel Munisípiu no suku, implementa projetu iha Munisípiu ho padraun ne’ebé dividu husi Banku Mundiál.” Dehan reprezentante BM David Freedman
Iha sorin seluk, Embaixadór Japaun Tetsuya Kimura mós hatutan, Governu Japaun apoiu bá projetu Covid-19 fortalesimentu sistema Saúde nian ne’e, ho dadaun ideial Miliaun 1.75, husi povu Japaun bá projetu tinan tolu ne’e haforsa ona preparasaun no responde bá emerjensia saúde iha Nivel komunidade sira husi Munisípiu Viqueque no Covalima.
“Projetu ne’e abranje atividade lubun ida inklui dezenvolvimentu material infrasaun emerjensia, enkontru, treinamentu bá komité jestaun dezastre suku, sensibilizasaun komunidade, ha’u hakarak hato’o agradesimentu profundu bá banku mundiál Care Internasionál, ami nia parseiru governamental sira inklui Ministeriu saúde, Autoridade Protesaun Sivíl, EDTL, inklui Autoridade Munisípiu no lokál sira nomos membru komunidade sira hotu ne’ebé ativamente iha implementasaun susesu projetu ida ne’e.” Tenik Embaixadór Japaun etsuya Kimura
Embaixadór ne’e esplika, Japaun sai ona apoiante bá Timor-Leste nia dezenvolvimentu durante tinan 25 liu, desde nasaun ne’e hetan hikas nia identidade nasionál.
“Ami nia prioridade husi parte ida mak hadia saúde rural, tanbá kriasaun ne’ebé saúdavel mak mandamental bá dezenvolvimentu ekonómiku komunitariu, servisu hamutuk ho parseiru lokál sira ami apoiu ona fasilidade sira ne’ebé relasiona ho saúde hamutuk 20 resin iha area rural sira inklui konstrusaun postu saúde sira.” Subliña Embaixadór Japaun etsuya Kimura
Nia haktuir, Aleinde ida ne’e koperasaun ho Governu japaneza Frotnline ho Organizasaun Internasionál sira seluk, Japaun foin lalais ne’e kompleta ona ba iha prosesu interasaun iha postu saúde sira iha Munisípiu sira, hanesan Bobonaru, Ainaru no Manatutu nomos iha Dili.
“Bainhira Timor-Leste prepara atu adere bá ASEAN iha loron 26 fulan ne’e importánsia husi sistema kuidadu saúde ne’ebé metin sai kritiku liután, adezaun bá ASEAN sei loke oportunidade bá preparasaun bele hasa’e matéria númeru iha saúde resposta bá emerjensia.” Afirma Embaixadora Japaun
Japaun nafatin komprimisu atu apoiu Timor-Leste hodi harii infrastrutura kuidadu saúde ida ne’ebé rejilente komunidade sira ho di’ak, hein katak konkista sira husi projetu ne’e sei inspira nafatin progresu iha preparasaun Setór saúde hodi lasu amizade Governu Japaun ho Timor-Leste.
Iha fatin hanesan reprezentante Ministra Saúde Isabel hatutan, lori Ministeriu Saúde agradese wain bá Care Timor-Leste bá atividade enseramentu projetu Covid-19, nomos haforsa sistema saúde Timor ne’ebé implementa iha Munisípiu rua.
“Ha’u lori Ministeriu Saúde nia naran agradese bá Care Timor-Leste bá atividade enseramentu projetu Covid-19 nomos haforsa sistema saúde ida Munisípiu Viqueque no Munisípiu Covalima, ne’ebé hala’o husi Care Timor-Leste Fundu husi Governu Japaun liuhusi Banku Mundiál Timor-Leste, ita hotu hatene iha tinan 2019 TL inklui mundu tomak infrenta situasaun pandemia Covid-19 sai preokupasaun bá mundu tomak inklui Timor-Leste.” Dehan reprezentante reprezentante Ministra Saúde Isabel
Nia afirma iha situasaun momentu ne’ebá Ministeriu saúde mós rekoñese katak, iha parseiru dezenvolvimentu ne’ebé apoiu Timor-Leste inklui Governu Japaun, Banku Mundiál ne’ebé maka apoiu ona Ministeriu Saúde.
Nia reafirma, Espera ho apoiu ida ne’e importante tebes povu lubun ida husi Munisípiu rua hetan ona benefisiu. konsege fó apoiu prestasaun servisu bá komunidade Munisípiu rua ne’ebé benefisia bá povu, espera iha futuru entre Ministeriu Saúde nomos Governu Japaun, Banku Mundiál no Care Internasionál inklui parseiru dezenvolvimenutu sira hotu sei iha koperasaun ida ne’ebé di’ak liután no benefisiá ba Povu Timor-Leste tomak.
Reportajen : Domingas
Foto : Media Officer SNAEM
