CNC Realiza Semináriu Nasional hodi Selebra Luta Rezistensia no Valoriza Forsa Juventude TL

Dili, 11 Novembru 2025 (Média Democracia) – Centro Nacional Chega I.P organiza semináriu nasional ho tema Relembra Luta Rezistensia no Valoriza Forsa Juventude Timor-Leste iha Prosesu Luta Ba Ukun Rasik-an ho tema “Relembra Luta Rezistensia no Valoriza Forsa Juventude Timor-Leste iha Prosesu Luta Ba Ukun Rasik-an.” Semináriu ne’e hala’o iha ambitu Komemorasaun Masakre Santa Kruz ba dala-34 no Selebrasaun Loron Nasional Juventude ba dala-20, ne’ebé realiza iha Salaun Konferensia Centro Chega I.P, Antigo Comarca Balide.

Diretor Ezekutivu Centro Nasional Chega I.P Hugo Maria Fernandes hateten, Objetivu prinsipal husi semináriu ne’e atu fó ónra ba juventude sira ne’ebé sakrifika-an ba mate iha akontesimentu Masakre Santa Kruz 12 Novembru 1991, tanba defende direitu povu nian ba liberdade no dignidade estadu Timor-Leste.

“Hadia no hafórsa memória kolektiva, ajuda jerasaun foun sira atu aprende husi istória rezisténsia no evita trajedia hanesan ne’e repete hikas iha futuru. Valoriza papėl juventude iha luta rezistensia, hatudu korajen, solidariedade no determinasaun, enfrenta opresaun. Kontinua rekorda no inspira juventude atual atu kontinua kontribui ba dezenvolvimentu nasaun.” Dehan Diretor Ezekutivu Centro Nasional Chega I.P Hugo Maria Fernandes

Diretor Ezekutivu hatutan, atu promove edukasaun kona-ba direitus umanus ba akontesimentu Santa Kruz hatudu konsekuensia violénsia no violasaun direitus umanus. Komemorasaun ne’e sai plataforma edukativu atu refórsa valor paz, justisa no rekonsiliasaun. Mantein unidade nasional no identidade Timor-Leste.

“Nu’udar lembransa kolektiva kona-ba sakrifisiu juventude atu ajuda refórsa unidade povu nian no hadia konsiensia nasional kona-ba istória luta ba liberdade Timor-Leste nian. Semináriu nasional ne’e mós sai nu’udar parte ida importante atu aumenta konsiensia juventude kona-ba istória rezisténsia Timor-Leste no sai plataforma diskusaun kona-ba papėl juventude iha prezervasaun memória kolektiva no estimula partisipasaun juventude iha promosaun direitus umanus no valor paz.” Hatutan Diretor Ezekutivu Centro Nasional Chega I.P

Diretor Ezekutivu informa, Semináriu nasional ne’e halo bazeia ba Relatóriu Komisaun Acolhimentu, Verdade no Reconciliasaun (CAVR) nian katak, iha loron 12 de Novembru 1991 akontesimentu masakre grave iha Simiteriu Santa Kruz, Dili, ne’ebé rezultadu husi manifestasaun pasifiku organizadu husi foin sa’e no juventude Timor oan atu husu justisa ba asesinatu Sebastião Gomes no hodi husu apoiu ba independénsia Timor-Leste nian.

Manifestasaun ne’e responde ho violénsia brutal husi forsa militar Indonézia nian, ne’ebé mate kuaze ema 250 (Atus Rua Lima Nulu) no fóinsa’e barak mak mate. balun hetan tortura hafóin akontesimentu trajedia ne’e.

Diretor Ezekutivu reafirma, iha relatóriu CAVR nian identifika katak, Masakre Santa Kruz hanesan pontu nakfilak “turning point” iha luta rezisténsia Timor-Leste, tanba imajen no evidensia masakre ne’e espalla iha mundu tomak, hodi muda persepsaun internasional kona-ba situasaun iha Timor-Leste. Loron ne’e mak iha signifikadu boot ba povu Timor nian la’os de’it atu lembra trajedia, maibė mós atu fó óndra ba sakrifisiu juventude ne’ebé fó an hodi defende direitu povu nian.

Hatutan husi Vise-Ministru Asuntu Parlamentares Aderito Hugo da Costa hateten, tinan ida ne’e komemora masakre santa kruz akontesimento ida istoriku tebes ba luta tinan naruk dezde invazaun iha 1975 to’o 1999 nian.

“Antes 12 novembru Timor oan barak maka sofre ona masakre barak iha teritoriu Timor laran tomak iha munisipiu sira iha masakre santa kruz ne’e joven sira hamutuk ho heroi sira hodi hakilar ba ukun-an no iha momentu ida ne’e ita hotu mai halibur malu atu halo reflesaun memoriza fali aktu sira ne’ebé uluk sira halo iha tempu luta nian ba jerasaun joventudi sira.” Dehan Vise-Ministru Asuntu Parlamentares Aderito Hugo da Costa

Vise-Ministru hatutan, husi luta sira iha tempu independensia nian ne’e motiva Timoroan sira atu lao iha dalan los, tanba sira nia mate hakarak nasaun Timor-Leste nian independente livre no demokratiku.

“Momentu ida ohin ita mai selebra hamutuk ba dala 34, Centro Nasional Chega I.P hanesan instituisaun ajensia Governu nian ne’ebé kompetensia tomak atu prezerva no konserva istoria sira hodi priense pakote selebrasaun ba loron aban nian ho seminariu nasional ida lori fali kuadrus rezistensia sira husi 12 novembro nian hodi mai konta istoria oituan kona-ba luta ba indepensia nian.” Hatutan Vise-Ministru Asuntu Parlamentares

Vise-Ministru informa, valor sira ne’e importante tebes atu jerasaun foun sira halo reflesaun ba momentu istoriku sira ne’e, tanba nasaun Timor hanesan estadu soberanu momentu istoriku ida atu halo reflesaun ba memoriza serve hodi motiva jerasaun sira iha futuru mai.

“Sentidu ida 12 novembru nian ne’ebé kaer ba vontade joventude ba liberta nasaun ne’e bele hadok ita husi hanoin aat sira atu destroi estabilidade politika no sai sosiedade ida ne’ebé ita bolu umanidade, nune’e seminariu refere importante tebes ba ita hotu ne’ebé partisipa iha ne’e hodi halo reflesaun memoriza fali luta ba juventude sira nian durante luta ba independensia Timor Leste nian.” Informa Vise-Ministru Asuntu Parlamentares Aderito Hugo da Costa

Vise-Ministru konklui, esperensa husi selebrasaun ida ne’e atu lori Timoroan hotu atu labele monu ba tentativa sira ne’ebé bele destroi unidade deskretida estadu direitu demokratiku ida ne’ebé sosa ho folin karun, sosa ho ruin, ran, mate no terus husi Timoroan sira liuliu joventude sira ne’ebé mate iha masakre.

Reportajen : Domingas

Foto : Domingas

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *