PDHJ Alerta Kriminalizasaun Desfamasaun Iha Kódigu Penál Ameasa Liberdade Imprensa

Dili, 13 Maiu 2026 ( Media Democracia) – Provedór Direitus Humanus no Justisa (PDHJ) Virgilio da Silva Guterres “LAMUKAN” hatete servisu jornalista nakonu ho risku, no alerta katak tentativa atu kriminaliza desfamasaun fali iha Kódigu Penál viola direitus umanus, nune’e Liberdade imprensa ne’ebé hetan atu garante informasaun ho kualidade ba públiku.

“nune’e públiku bele fiar ita media online bele sukat husi live komentáriu no feedback sira, PDHJ destaka tema Jornalizmu iha Páz hodi reflete realidad,e Ita haree ba sosiedade moris iha armonia maibé iha Hera Akadiru-Hun sobu festa baku malu to’o iha vítima, entaun buat ida pás ne’e afinal seidauk hanesan iha rai Timor laran tomak, akontesimentu ne’ebé mosu nafatin hatudu katak iha problema sosiál.” dehan Provedór Direitu Umanu no Jutisa Virgílio  iha salaun Multiuso GMN tersa ne’e (12/05)

Provedór ne’e husu media atu kuidadu ho konteúdu, labele sai hanesan fatin soe foer no labele fó ba públiku asuntu ne’ebé laiha nia valór, tenke fiar saida mak hakerek no públika iha valór ba públiku.

“Servisu jornalista la’ós entrevista ema de’it, maibé risku ne’e ba beibeik presiza aten-barani, kuandu la fó risku, ema la bele foti risku, nia labele sai jornalista, se ita haree Balibo Five, Kamal Bamadhaj, Sander Thoenes mate iha ne’e, ita hotu hatene ne’e fó hanoin mai ita katak servisu jornalismu ne’e risku  buka lia-loos ne’e risku boot  kuandu ita halo investigasaun ruma kona-ba korupsaun ne’ebé afeta ema públiku nia interese no kompañia nia interese ne’e risku boot.”  Nia dehan

Tan ne’e, Nia husu atu hametin média no jornalista nia korajen hodi kontinua kontribui hadi’a papél hanesan instrumentu hari pás, maibé ameasa ne’e sei iha Polítika ruma mak limita ka pesoál ruma mak ameasa.

Nia mós husu jornalista labele nonok, kuandu hetan ameasa tenke fó hatene ba asosiasaun jornalista sira hanesan TLPU, AJTL ka UPJTL, nune’e asosiasaun fó protesaun hodi buka advogadu fó apoiu legal.

“Lei Komunikasaun Sosiál hatete momoos, sé de’it ofisiál públiku ne’ebé obstakula servisu jornalista, ne’e krimi  entaun sé ameasa relasiona ho ida ne’e jornalista iha nia kapasidade, Provedór Direitus Umanus mós iha responsabilidade tuir rezolusaun Nasoins Unidas nian atu defende defensor direitus umanus, Jornalista sira ne’ebé halo kobertura kona-ba pás no dame, halo parte hanesan defensor, provedór mós bele halo advokasia atu defende servisu jornalista.”Nia adianta

Aleinde ne’e Virgílio mós fó hanoin ba forsa seguransa sira liliu Instituisaun PNTL kuandu baku sidadaun  ne’e krimi, ofisiál públiku ne’e halo traisaun ba kompromisu ba onra bainhira sai polísia mak atu serví povu kuandu basa sidadaun ida, ne’e hanesan nia basa povu, entaun halo krimi kontra kódigu ofisiál públiku, tantu guarda prizionál, polísia ka militár  atu baku ema sivíl ne’e la’ós de’it viola regra  maibé viola fundamentu Estadu.

Virgílio da Silva Guterres informa, nia parte rona katak dadaun ne’e governu propoin hela ba alterasaun Lei Kódigu Penál, Iha ne’ebá intensaun atu kriminaliza defamasaun, nune’e provedór orienta hela parte legál PDHJ atu haree lei ne’e.

“Se intensaun ida ne’e mosu fila-fali, ita iha Timor halo tiha juramentu katak ita ko’alia tiha la halo tuir, defamasaun ne’e iha kedas 1999, períodu governu tranzisaun nian liuhusi orden ezekutiva Sérgio Vieira de Mello sai lei subsidiária ne’e kriminaliza defamasaun  viola direitus umanus, inklui lei subversaun.” Dehan Nia

Tanba ne’e nia realsa katak atu soe tiha lixu ne’ebé liu tinan 24 nian depois de komemora fali loron Restaurasaun Independénsia 20 de Maiu, hahú husi Primeiru Governu mós iha tentativa atu halo kriminaliza ba desfamasaun, iha ne’ebé jornalista hamutuk sosiedade sivíl kampaña no halo advokasia.

 

 

Reportajen: Leozalia

Foto: Tomás dos Santos

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *