PDHJ Selebra Nia Ezisténsia Ba Dala-22 Hodi Hametin Protesaun Direitu Sidadaun TlL Nian

Dili 27 Maiu 2026 (Media Democracia)– Provedoria Direitus Umanus no Justisa (PDHJ) selebra nia existénsia ba dala-22 anos iha Salaun CNE ho tema sentral “Timor-Leste ida ne’ebé respeita no proteje direitus umanus ho servisu públiku mak justu no efetivu”, tema ne’e reflete servisu tomak  husi mandatu provedór atual nian hahu husi tinan 2023.

Tuir reprezentante Adjuntu Provedoria Direitus Umanus no Justisa (PDHJ), Regoberto Monteiro hatete, Tema ne’e hatudu espiritu ekipa hodi define estratéjia ba futuru PDHJ, ho objetivu to’o mandatu 2028, instituisaun ne’e sai entidade konstitusionál ne’ebé forte liu tan

Iha tinan 2023 PDHJ hatuur nia estratéjia lima (5), hanesan Dezenvolvimentu Instituisionál, Polítika Públika, Servisu Protesaun, Prevensaun, no Promosaun Edukasaun, estratéjia hirak ne’e inklui ona iha planu estratéjiku 2024, ho esperansa atu to’o 2028 PDHJ bele halo nia funsaun kontrolu ba entidade públiku sira hodi fornese servisu públiku ne’ebé justu no proteje direitu sidadaun”. Dehan eprezentante Adjuntu Provedoria Direitus Umanus no Justisa (PDHJ), Regoberto Monteiro, (26/05/26).

Nia informa iha área dezenvolvimentu instituisionál, PDHJ konsege fortalese sistema kontrolu liuhusi planeamentu, monitorizasaun, hadi’a rekursu umanu, no estabelese parseria estratéjiku ho entidade nasionál no internasionál.

Iha 2025, PDHJ rekruta no estabelese korpu vokál iha Munisípiu sira hodi hakbesik aan ba komunidade, Instituisaun ne’e mós kontinua reforsa profisionalizmu no transparánsia liuhusi formasaun interna no ho parseiru, inklui formasaun lian jestuál hodi promove inkluzividade, maske iha progresu, PDHJ rekoñese katak dezenvolvimentu instituisionál seida’uk livre husi dezafiu, limitasaun rekursu umanu espesializadu, orsamentu ki’ik, infraestrutura seida’uk sufisiente, no sistema ezekutivu ne’ebé seida’uk atualiza kontinua afeta servisu ne’ebé dalaruma la lori satisfasaun ba públiku”. Nia afirma

Nia afirma ba oin PDHJ sei kontinua reforsa kapasidade rekursu umanu husi kualidade no kuantidade, no harmoniza sistema operasionál atu garante funsionamentu ne’ebé transparante no apontavel.

Ami husi ekipa PDHJ mós rekoñese katak rekomendasaun barak ne’ebé sai husi instituisaun ne’e dala barak la hetan atensaun husi entidade respondente, nune’e, presiza esforsu liután hodi halo advokasia iha nivel polítiku atu entidade sira iha vontade polítika hodi implementa rekomendasaun sira, husi servisu prevensaun ne’e PDHJ kontinua halo estudu sistematiku iha área direitus umanus, saúde, no protesaun sosiál, relatóriu temátiku no vizita ba komunidade sai baze atu detekta no prevene violasaun direitus umanus iha 13 munisípiu.” Nia dehan

Nia subliña komparasaun relatóriu 2024 no 2025 hatudu mudansa signifikativu iha jestaun sentru saúde no fasilidade públiku, maibé, limitasaun rekursu no vontade polítika sei sai dezafiu ba implementasaun rekomendasaun sira.

 

Reportajen : Juliana/ Leozalia

Foto : Leozalia

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *