Díli, 15 Setembru 2026 (Média Democracia) – Governu, liuhusi Ministériu Saúde (MS) no Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peskas no Floresta (MAPPF), hamutuk ho parseiru Menzies Timor-Leste (MTL) no Australian Centre for International Agricultural Research (ACIAR), hala’o workshop kona-ba prevensaun no kontrolu bruselose iha Timor-Leste.
Workshop ne’e foka ba identifikasaun, evidénsia no impaktu husi bruselose, no mós atu haforsa kolaborasaun intersetoriál iha área saúde. Atividade ne’e sai nu’udar fórum importante atu aprezenta rezultadu no aprendizajen husi implementasaun programa BRUCE-TL.
Vise-Ministru Fortalesimentu Institusionál Saúde, José dos Reis Magno, hateten katak workshop ne’e aprezenta rezultadu no evidénsia kona-ba impaktu implementasaun programa BRUCE-TL, ne’ebé uza abordajen ko-dezeñu hodi envolve parte interesada sira iha prosesu planeamentu no implementasaun atividade saúde.
“Ita nia parseiru sira hakarak buka kestaun ne’ebé iha. Agora, Estadu Membru ASEAN tomak mós ko’alia kona-ba One Health. Ne’e katak, bainhira ita proteje ita-nia nasaun, ita mós proteje Estadu Membru sira seluk. Iha atividade ne’e, partisipante sira diskute kona-ba aprendizajen ne’ebé hetan durante implementasaun programa, dezafiu sira ne’ebé hasoru no oportunidade atu kontinua haforsa resposta ba bruselose iha Timor-Leste,” dehan José dos Reis Magno ba jornalista sira iha Novu Turizmu, tersa-feira (15/09).
Nia dehan bruselose mak moras infesioza ne’ebé bele transmite husi animál ba ema, no nia prevensaun presiza abordajen integrada entre saúde umana, saúde animál no ambiente.
“Tanba ne’e, kolaborasaun entre instituisaun governamentál, profisionál saúde, servisu veterináriu, komunidade no parseiru dezenvolvimentu sai elementu importante. Evidénsia ne’ebé aprezenta iha workshop final hatudu katak envolvimentu parte interesada sira dezde faze planeamentu bele ajuda kria sentidu ownership, haforsa komunikasaun no aumenta oportunidade ba kolaborasaun sustentável iha área saúde,” nia dehan.
Nia esplika katak workshop final ne’e mós fó oportunidade ba partisipante sira atu haree fila-fali impaktu programa, inklui aprendizajen kona-ba oinsá abordajen ko-dezeñu bele adapta ba realidade lokál no suporta tomada desizaun bazeia ba evidénsia.
“Kolaborasaun mak xave atu responde ba dezafiu saúde ne’ebé kompleksu, inklui bruselose. Ko-dezeñu permite ita hotu atu aprende hamutuk, planeia hamutuk no buka solusaun ne’ebé apropriadu ba realidade Timor-Leste,” nia haktuir.
Nia afirma rezultadu no aprendizajen husi BRUCE-TL sei sai baze ba esforsu kontínua atu haforsa sistema prevensaun no kontrolu bruselose, liuhusi aproximasaun ne’ebé envolve komunidade no sektór sira hotu.
“Ho realizasaun workshop final ne’e, MS-SEP reafirma kompromisu atu promove resposta saúde públika ne’ebé bazeia ba evidénsia, partisipasaun no kolaborasaun intersetoriál,” nia dehan.
Nia dehan abordajen hanesan ne’e importante atu asegura intervensaun saúde la’ós de’it efetivu, maibé mós sustentável no relevante ba nesesidade komunidade iha Timor-Leste.
“Tanba ne’e, ohin Menzies hamutuk ho Sekretáriu Estadu Pekuária no Ministériu Saúde haree katak programa One Health sai nu’udar prioridade ida ba Governu,” nia haktuir.
Realizasaun workshop ida-ne’e hatudu katak resposta ba dezafiu saúde públika no saúde animál presiza kooperasaun, diálogu, evidénsia sientífika no responsabilidade hamutuk.
Nia informa katak bruselose mak moras infesaun ida ne’ebé kauza husi bakteria genus Brucella. Moras ne’e inklui iha grupu moras zoonótika, katak bele transmite husi animál ba ema.
Nia relata katak iha animál, liuliu bovinu (karau-vaka), bruselose afeta sistema reprodutivu no bele hamosu abortu, problema reprodutivu, infertilidade, retensaun plasenta, oan moris fraku no diminuisaun produsaun pekuária.
Bainhira animál infetadu hetan abortu, bakteria Brucella ne’ebé iha plasenta, fetus, sekresaun ka materiál reprodutivu seluk bele kontamina ambiente. Ema bele hetan infesaun bainhira kontaktu ho materiál sira-ne’e la uza protesaun apropriadu.
Ema mós bele hetan bruselose liuhusi konsumu produtu animál kontaminadu, liuliu susu-ben ne’ebé la’ós pasteurizadu ka la’ós fervidu, no iha situasaun servisu espesífiku, liuhusi inalasaun partíkula kontaminadu.
Nune’e, bruselose la’ós de’it moras animál ka problema veterináriu, maibé mós sai problema saúde públika, seguransa ai-han no meius subsisténsia família sira.
“Iha tinan 2023, testajen ne’ebé hala’o husi Direksaun Nasionál Veterinária ba bovinu hamutuk 1.046 iha suku sira iha Munisípiu Bobonaro, Kovalima no Oe-Cusse, identifika bovinu hamutuk 505 pozitivu ba bruselose. Númeru ida-ne’e hatudu katak iha área balu, bruselose bele sai problema importante ba saúde animál no produsaun pekuária.Maibé, hau hakarak subliña mós katak dadus ida-ne’e la signifika katak 48% husi bovinu hotu-hotu iha Timor-Leste infetadu. Ida-ne’e mak rezultadu husi testajen iha área no suku espesífiku sira iha munisípiu tolu, no presiza interpreta tuir lokalidade, populasaun ne’ebé hetan teste no períodu testajen,” nia relata.
Tuir evidénsia sira ne’ebé iha ona, bruselose mosu iha área diferente sira no presiza vizilánsia kontinua atu bele hatene ho di’ak liután distribuisaun no tendénsia moras ne’e iha nasaun.
Tanba ne’e, presiza kontinua halo investigasaun no vizilánsia ba saúde ema no saúde animál, atu bele hetan evidénsia ne’ebé forte liután kona-ba dimensaun real husi problema ida-ne’e.
“Estudu BRUCE-TL ne’ebé hala’o iha Maliana no envolve hakiak bovinu na’in 253 no profisionál saúde animál na’in 22, hatudu buat ida ne’ebé importante tebes: koñesimentu kona-ba bruselose entre hakiak bovinu sira seidauk naton. Apenas 7,5% husi agrikultór hakiak bovinu sira dehan katak sira rona ona kona-ba bruselose iha bovinu, no 4% dehan sira rona ona kona-ba bruselose iha ema. Maibé, iha parte seluk, rezultadu ida-ne’e mós fó esperansa boot. Maske koñesimentu seidauk naton, 95,3% husi partisipante sira hatudu vontade atu uza luvas bainhira manipula ka kontaktu ho materiál husi partu ka abortu, no 95,7% suporta vaksinasaun ba sira-nia bovinu kontra bruselose,” nia haktuir.
Nia dehan rezultadu ida-ne’e sai nu’udar oportunidade importante, tanba hatudu katak komunidade iha prontidaun atu partisipa, no presiza asegura de’it katak informasaun, rekursu no sistema apoiu bele to’o ba komunidade.
Estudu ne’e mós identifika prátika balu ne’ebé bele aumenta risku transmisaun.
“Purezemplu, 20,2% husi agrikultór hakiak animál sira relata katak sira partisipa iha abate bovinu; 17,4% manipula ka kontaktu ho materiál husi abortu; 5,5% relata konsumu materiál abortu; no 6,3% konsume susu-ben matak ka la-nono.
Ba jestaun animál, 92,6% husi agregadu família sira uza área pastoreiu komunitáriu; 88% husik de’it plasenta animál ne’ebé hahoris iha kampu; no iha agregadu família sira ne’ebé relata kazu abortu animál, 42,2% husik de’it materiál sira ne’ebé relasiona ho abortu iha kampu. Dadus hirak-ne’e importante tebes tanba hatudu katak ita-nia resposta tenke haree ba prátika real iha komunidade, la’ós de’it ba teoria,” nia esplika.
Nia dehan katak bruselose iha ema bele komesa ho sintoma ne’ebé dala barak hanesan moras isin-manas sira seluk. Períodu inkubasaun normalmente bele dura semana rua to’o haat, maibé bele varia husi semana ida to’o fulan rua ka liután.
“Ema ne’ebé infetadu bele hetan isin-manas, malirin, kosar barak, liuliu iha kalan, kole no sente fraku, ulun-moras, moras iha muskulu no artikulasaun, lakon apetite no lakon todan. Tanba sintoma sira-ne’e bele hanesan ho moras isin-manas sira seluk, istória kontaktu ho animál, materiál abortu ka produtu animál importante tebes ba profisionál saúde atu konsidera bruselose iha diagnóstiku. Iha patofiziolojia, Brucella iha kapasidade atu tama iha ema-nia isin no bele moris iha laran sélula sistema imunidade, liuliu makrófagu. Hosi ne’ebá, bakteria bele espalha ba órgaun no tecido sira seluk no hamosu inflamasaun no moras naruk. Ne’e ajuda ita komprende tanba sa bruselose bele hamosu komplikasaun iha artikulasaun, ruin, fígadu, sistema nervozu no, iha kazu grave, órgaun sira seluk,” nia subliña.
Tanba ne’e, deteksaun sedu no tratamentu apropriadu importante tebes. Realidade ida-ne’e hatudu ho klaru katak saúde ema labele haketak husi saúde animál no ambiente.
“Ita bele haree kadeia ida-ne’e: animál infetadu, materiál kontaminadu, ambiente no ai-han, kontaktu ka konsumu, no ema infetadu. Tanba ne’e, resposta mós tenke kompletu: saúde animál, ambiente, meius subsisténsia, seguransa ai-han no saúde ema. Ida-ne’e mak razaun tanba sa abordajen One Health importante tebes ba Timor-Leste,” nia informa.
Iha parte seluk, Sekretáriu Estadu Pekuária, José Vieira de Araújo, informa katak dadus tékniku ne’ebé aprezenta iha workshop ne’e hatudu ona estimativa kona-ba situasaun bruselose, bazeia ba peskiza ne’ebé Menzies no Governu hala’o.
“Dadus ne’ebé ita-nia tékniku sira aprezenta ne’e hetan husi peskiza ne’ebé lidera husi ajénsia internasionál sira, hanesan Menzies, hamutuk ho ministériu relevante, inklui Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peskas no Floresta no Ministériu Saúde, ne’ebé hala’o iha Munisípiu Bobonaro no Kovalima,” dehan José Vieira de Araújo.
Nia dehan Governu iha hela programa sistema saúde integradu, maibé rekursu sira seidauk sufisiente, tanba ne’e presiza servisu hamutuk ho autoridade munisipál sira atu prevene bruselose.
“Agora ita iha hela programa sistema saúde integradu, maibé rekursu ne’e seidauk to’o. Tanba ne’e, ita presiza servisu hamutuk ho autoridade hotu atu prevene moras bruselose. Prevensaun ne’e bele liuhusi vaksinasaun, konsumu na’an karau ne’ebé tenke te’in to’o tasak duni, la bele han matak. Ita mós presiza halo sosialisasaun, disseminasaun no fó informasaun iha universidade, komunidade no sektór privadu sira ne’ebé hakiak animál iha ita-nia rai. Ita ko’alia liuliu kona-ba ijiene. Iha ona dekretu-lei relevante sira ne’ebé ministériu kria no autoridade sira tenke implementa,” nia dehan.
Nune’e mós, Deputy Director of Research iha Menzies, Josh Francis, afirma katak Menzies Timor-Leste kontinua servisu hamutuk ho Governu atu kombate problema bruselose, liuhusi deteksaun ba ema no animál iha Timor-Leste.
“Hau sente orgullu tebes bainhira hau mai haree katak ema bele avansa prioridade, halo servisu di’ak no matenek, no halo kolaborasaun di’ak. Tanba ami fiar ema Timor bele halo mudansa no promove saúde liuhusi inisiativa lokál sira iha Timor-Leste,” dehan Josh Francis.
Nia dehan Menzies Timor-Leste hakarak kontinua fó apoiu ba kampaña sensibilizasaun no lideransa, liuhusi projetu sira ne’ebé bele fó asisténsia iha área saúde ema no animál.
“Ami hakarak suporta kampaña sensibilizasaun ba lideransa no projetu sira ne’ebé bele fó asisténsia kona-ba situasaun saúde, hamutuk ho parseiru sira, bazeia ba prioridade nasionál no hametin kolaborasaun efetivu. Hau prefere tebes projetu BRUCE-TL ne’e sai nu’udar ezemplu di’ak ba projetu saúde sira seluk iha Timor-Leste,” nia dehan.
Nia haktuir katak atividade ne’e mós fó oportunidade atu rona kona-ba BRUCE-TL, inklui atualizasaun husi tékniku sira kona-ba projetu ne’ebé hala’o iha munisípiu sira.
“Projetu ida-ne’e nia susesu depende ba kolaborasaun no lideransa husi komunidade. Agradese ba autoridade husi Munisípiu Bobonaro, tanba ita-boot sira mai husi komunidade no fó oportunidade ba ami atu rona no servisu hamutuk ho komunidade. Agradese mós ba Sekretaria Estadu Pekuária no Peskas no Vice-Ministru Saúde ba Fortalesimentu Institusionál Saúde. Hau fiar katak ida-ne’e sei sai ezemplu di’ak ba nasaun sira seluk. Kolaborasaun no prinsípiu iha saúde bele halo impaktu boot no fó kontribuisaun ba nasaun. Hau orgullu mós ba ekipa Menzies tanba hau bele haree katak ita komprende prinsípiu no prioridade, servisu hamutuk no halo buat di’ak ba ita-nia nasaun, liuliu atu asegura saúde ne’ebé di’ak liután ba ema hotu iha Timor-Leste,” nia remata.
Entretantu, workshop ne’e hetan partisipasaun husi reprezentante liña ministériu sira, Autoridade Munisípiu Bobonaro, tékniku husi Ministériu Saúde, Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peskas no Floresta, no ekipa Menzies Timor-Leste.
Reportajem: Octaviana da Costa
Foto: Octaviana da Costa
