BCTL Lansa Relatóriu Ekonómiku Semestrál 2026

Dili, 10 Setembru 2026 (Média Democracia) – Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL), hamutuk ho Institute of Business (IOB), lansa relatóriu Timor-Leste 2026 Mid-Year Economic Review, ne’ebé analiza dezempeñu no perspetiva ekonomia nasionál, inklui kresimentu ekonomia, inflasaun, polítika fiskál, sistema finanseiru no pozisaun esterna.

Tuir Governadór BCTL, Helder Lopes, hatete katak kada tinan BCTL lansa relatóriu ekonómiku rua, kompostu husi relatóriu semestrál no relatóriu anuál.

Relatóriu ekonómiku semestrál ne’e ami publika iha meiu tinan. Nune’e, ba tinan 2026, relatóriu ne’e analiza dezempeñu ekonomia durante fulan neen no ami lansa hamutuk ho IOB. Bainhira halo lansamentu, ami mós tenta fahe kontéudu relatóriu ne’e ba estudante sira,” dehan Helder Lopes ba jornalista sira iha kampus IOB, Fomentu, quinta-feira.

Nia dehan katak iha lansamentu ne’e mós realiza diskusaun painel hodi ko’alia kona-ba matéria sira ne’ebé aprezenta iha relatóriu.

“Ne’e atu ajuda estudante no públiku sira ne’ebé akompaña atu hatene kona-ba ita-nia dezempeñu ekonómiku durante fulan neen iha tinan 2026,” nia afirma.

Governadór BCTL mós hatete katak problema sistémiku ne’ebé sistema bankáriu no indústria finanseira hasoru agora mak liuliu liga ba asesu ba kreditu.

“Kreditu barak liu sei ba konsumu, enkuantu kreditu ba setór reál, ekonomia reál ka setór produtivu sira sei minimu,” nia dehan.

Nia esplika katak situasaun ne’e akontese tanba sistema kolaterál seidauk estabelese ho di’ak. Aleinde ne’e, demanda ba kreditu husi empreza sira mós sei minimu.

Tanba ne’e mak ami iha BCTL kontinua servisu hamutuk ho banku sira no Governu atu suporta ita-nia empreza sira, hodi nune’e iha kreditu barak liután ne’ebé bele kanaliza ba emprezáriu sira atu suporta ita-nia ekonomia,” nia afirma.

BCTL mós observa katak osan besik US$1.7 bilaun iha likidez bankária investe ka tau fali iha rai liur.

Ami ladún kontente ho ida-ne’e. Ami hakarak osan sira-ne’e sirkula iha ita-nia rai. Maibé, atu osan bele sirkula, ita tenke hamenus risku kreditu no mós tenke iha demanda husi negósiu sira ba osan iha banku,” nia subliña.

Tanba ne’e, BCTL hamutuk ho indústria finanseira no Governu kontinua buka solusaun ba asuntu refere.

Remesa Sa’e, Kona-ba remesa, Helder Lopes dehan tendénsia durante fulan neen hatudu katak osan ne’ebé tama husi traballadór Timor-Leste sira ne’ebé servisu iha rai liur aumenta.

Ida-ne’e di’ak tanba ita-nia ema sira ne’ebé servisu iha rai liur haruka osan mai hodi suporta sira-nia família no ekonomia rai-laran. Maibé, iha tempu hanesan, estranjeiru sira ne’ebé servisu iha ita-nia rai mós haruka osan ba sira-nia rai, no ida-ne’e mós iha montante boot,” nia esplika.

Nia hatete katak Timor-Leste presiza halo balansu tanba osan iha ekonomia bele halo papel importante hanesan “ran” ne’ebé sirkula iha isin.

“Entaun, ita tenke asegura katak osan ne’e barak liu sirkula iha ita-nia isin, signifika ekonomia sirkula iha ita-nia rai no labele sai fali ba rai liur,” nia afirma.

Komérsiu Externu Kona-ba komérsiu externu, BCTL identifika problema prinsipál rua, mak importasaun aas kompara ho exportasaun no exportasaun Timor-Leste ne’ebé sei depende barak ba kafé.

Ida, volume exportasaun ki’ik kompara ho importasaun ne’ebé tama. Daruak, ita-nia exportasaun konsentradu de’it ba kafé, no produtu seluk seidauk iha,” nia dehan.

Tanba ne’e, nia husu Governu no setór privadu atu hamutuk buka solusaun hodi aumenta produsaun iha rai-laran no substitui produtu importadu.

“Buat ne’ebé ita importa, ita bele prodús iha rai-laran atu hamenus importasaun. Segundu, kuandu produsaun barak ona no ita-nia konsumu iha rai-laran la hotu, mak ita bele promove exportasaun,” nia dehan.

Nia afirma katak, liuhusi polítika ida-ne’e, Timor-Leste bele hetan balansu komérsiu externu ne’ebé di’ak no fó benefísiu ba ekonomia, hodi ajuda halo ekonomia nasionál sai saudavel liután.

Iha fatin hanesan, Reitór IOB, Pedro Barreto Ximenes, agradese ba BCTL tanba kooperasaun ho IOB hodi lansa relatóriu ekonómiku tinan 2026.

Ami kontente tebes tanba, ho maneira ida-ne’e, BCTL hakbesik liután ba mundu akadémiku. Entaun, estudante sira mós bele hetan pontu de vista alternativa, balansu sira-nia hanoin, sira-nia avaliasaun no hanoin kona-ba saida de’it mak sira bele halo,” nia hakotu.

Reportajem: Octaviana da Costa

Foto: Ason

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *