INSCIDA Esforsu Hasa’e Konsiénsia Komunidade Hodi Prevene Transmisaun HIV Tanba Seidauk Iha Ai-Moruk Ne’ebé Kura Vírus
Díli, 14 Setembru 2026 (Média Democracia) – Institutu Nasionál Kombate HIV-SIDA (INSCIDA) sei kontinua intensifika esforsu hodi hasa’e konsiénsia komunidade kona-ba prevensaun no transmisaun HIV, liuliu tanba to’o agora seidauk iha ai-moruk ne’ebé bele hasai vírus HIV husi ema nia isin.
Prezidente INSCIDA, Daniel Marçal, hatete katak, hodi kombate transmisaun HIV iha Timor-Leste, INSCIDA kontinua hala’o atividade sensibilizasaun ba komunidade sira, nune’e sira bele prevene an no aumenta koñesimentu kona-ba risku HIV.
“Timor-Leste atividade relasaun seksuál livre ne’e ema la regula, hala’o iha fatin-fatin, no agora mos to’o iha munisípiu sira, ne’ebé risku tebes ba transmisaun HIV/SIDA. Agora ita nia servisu maka’as mak hasa’e ema nia konsiénsia atu hatene fatin no hahalok sira ne’ebé iha risku, nune’e di’ak liu evita. Tanba problema HIV/SIDA, ai-moruk atu kura no hasai vírus seidauk iha,” dehan Daniel Marçal ba jornalista sira iha nia kna’ar-fatin, Segunda-feira (14/09).
Nia dehan, dadauk ne’e rejistu kazu HIV barak liu iha joven ho idade produtiva, entre tinan 15 to’o 30. Dadus ne’ebé Ministériu Saúde aprezenta to’o fulan Juñu 2026 hatudu katak kazu HIV atinji besik 2.700.
“Idade produtivu, estudante husi pré-sekundária, sekundária no universidade, sa’e maka’as loos. To’o fulan Juñu, dadus ne’ebé Ministériu Saúde fó sai, ita hetan kazu hamutuk 2.700. Husi dadus ne’e, barak liu iha Bobonaro, Oe-Cusse, Covalima, Ermera no Baucau. Munisípiu seluk mós iha ona, maibé númeru ne’e sei ki’ik,” nia relata.
Nia esplika, aumentu kazu HIV iha munisípiu sira ne’e mós liga ho atividade seksuál ne’ebé iha risku. Enkuantu iha Díli, kazu HIV mós aas tanba atividade seksuál livre no fatin sira ne’ebé fasilita relasaun seksuál.
“Hotél ki’ik sira harii to’o iha aldeia no suku. Depois iha mós pakote masaje ne’ebé ema uza atu buka osan. Kondisaun sira ne’e desafia ita, tanba ema lori feto ba ne’ebá ka lori mane ba ne’ebá. Rezultadu husi ita nia servisu mak, primeiru, kazu HIV/SIDA iha Timor-Leste sei ki’ik liu, tanba ema barak ne’ebé kona HIV hemu ai-moruk. Maibé ai-moruk ne’e la’ós kura HIV, maibé ajuda kontrola vírus,” nia esplika.
Daniel mós haktuir diskriminasaun hasoru ema ho HIV komesa tun, tanba agora ema barak liu hakarak halo teste raan hodi hatene sira nia estadu saúde. Iha atividade INSCIDA nian, ema ne’ebé halo teste raan bele to’o atus ida ka atus rua iha atividade ida.
“Problema agora mak ekipamentu mós menus. Di’ak liu se ema barak halo teste raan, tanba bainhira identifika ema ho HIV, ema bele simu tratamentu no moris normalmente ho vida naruk. Ida ne’ebé ita ta’uk mak ema ne’ebé iha risku HIV lakohi halo teste raan, tanba se la hatene nia kondisaun no la simu tratamentu, ne’e perigozu ba nia moris,” nia haktuir.
Nia hatete, to’o agora seidauk iha ai-moruk ne’ebé bele hasai vírus HIV husi ema nia isin. Tanba ne’e, se kazu HIV to’o ona besik 2.700 no relasaun seksuál ne’ebé iha risku kontinua, númeru kazu bele aumenta tan.
“Problema boot mak ita nia maluk balun ne’ebé hala’o relasaun seksuál ho parseiru oin-oin, maibé lakohi uza prezervativu. Ne’e perigozu tebes. Ita la hatene se feto ne’e iha HIV ka mane ne’e iha HIV. Tanba ne’e, risku boot. Hau fó hanoin ba maluk sira ne’ebé gosta troka parseiru, tenke kuidadu. Se hala’o relasaun seksuál ho parseiru barak no la uza prezervativu, ne’e perigozu tebes,” nia relata.
Daniel mós afirma , uza prezervativu importante atu prevene transmisaun HIV, maibé ema tenke hatene uza ho maneira loos, tanba uza prezervativu ho maneira sala mós bele aumenta risku.
“Buat ida HIV/SIDA ne’e simples loos ba ema ne’ebé iha koñesimentu, maibé ba ema ne’ebé la iha koñesimentu, risku tebes. Agora ita servisu hela liuliu ho parte Ministériu Administrasaun Estatál (MAE) atu ko’alia kona-ba problema ne’e husi aldeia ba suku. Autoridade suku, xefe aldeia no delegadu sira tenke hatene kona-ba buat ida ne’e,” nia afirma.
Nia hatete autoridade lokal sira mós presiza haree no kontrola fatin sira ne’ebé hala’o atividade masaje ka servisu seluk, inklui se fatin sira ne’e iha lisensa ka lae no sé mak uza fatin hirak ne’e.
“Hotél sira tama to’o iha aldeia. Ita koopera ho sira nune’e sira tenke kontrola. Se lae, ita haree fatin sira kala-kalan rame tebes, ema tama no sai,” nia afirma.
Tanba ne’e, INSCIDA mós halo koordenasaun ho entidade migrasaun hodi monitoriza fatin sira ne’ebé konsidera iha risku, tanba atividade sira ne’e la’ós Timor-oan de’it mak envolve, maibé ema estranjeiru mós bele asesu servisu iha fatin hirak ne’e.
“Nia buat sira ne’e ita esforsu hotu, maibé legalmente tenke iha lei no regra balun, tanba ne’e mak parte kompetente tenke tun hodi kontrola. Fatin masaje tenke iha lisensa, maibé tenke haree mós kuartu sira nia kondisaun. Ita la bele garante katak ema sira ne’ebé tama iha kuartu laran sei halo de’it masaje no la halo buat seluk,” nia hatete.
Daniel subliña autoridade ne’ebé fó lisensa tenke halo kontrolu regular ba fatin hirak ne’e, atu haree sira nia kondisaun no atividade ne’ebé hala’o iha laran.
“Tanba masaje la’ós ema ferik de’it mak uza; ema klosan no katuas mós uza. Tanba ne’e, sira ne’ebé fó lisensa tenke halo kontrolu atu haree sasan no atividade sira ne’ebé iha. Se lae, kazu ne’e bele kontinua aumenta. Agora ita nafatin halo sensibilizasaun no teste raan, atu ita bele salva no prevene ema sira husi transmisaun HIV no evita sira tama ba etapa SIDA,” nia konklui.
Reportajem: Octaviana da Costa
Foto: Octaviana da Costa
