Dili, 10 Marsu 2025 (Média Democracia) – Autoridade Protesaun Civil (APC) liuhusi ekipa Gabinete Relasaun Externa no Komunikasaun relata dadus semanal kona-ba akontesimentu dezastre naturais iha Timor-Leste durante semana tolu nia laran, konferénsia ne’e hala’o iha salaun APC Caicoli Dili
Tuir Gabinete Relasaun Externa no Komunikasaun (GREK) Nelson Monis Orleans informa, katak Autoridade Protesaun Civil rejistu kazu dezastre hamutuk atus-neen neenulu resin-haat (664), iha semana ne’e nia laran, tanba kauza husi mudansa klimatika ho tipu diferente.
“Durante semana tolu ne’e nia laran iha Timor-Leste akontese tipu dezastre naturais oin-oin, nune’e Autoridade Protesaun Civil rejistu kazu uma ne’ebé hetan estragu hamutuk atus-neen neenulu resin-haat (664), priense kriteria nian hamutuk sianulu resin rua (92) apoiu emerjensia haatnulu resin-haat (44) ema afetadu ba kazu dezastre naturais hamutuk atus-sia tolunulu resin-hitu (937) ema ne’ebé evakua hamutuk atus-ida tolunulu resin-ualu (138), Kazu hirak ne’ebé autoridade rejistu, tanba kauza husi mudansa klimatika ne’ebé akontese iha ita-nia rai.” Dehan Xefe Sekasaun ba Relasaun Externa no Komunikasaun (GREK) , Nelson Monis Orleans
Nia hatutan Dezastre ne’ebé akontese iha Munisípiu sira hanesan Munisípiu Aileu anin sobu-uma 3, Bobonaro anin-boot sobu-uma 2 no rai halai estraga uma 1, Munisipiu Ainaru rai halai sobu-uma 4, Munisípiu Covalima anin sobu-uma 2 no ahi-han-uma 3, Munisípiu Dili anin sobu-uma 2, ahi-han-uma 2, bee estraga uma 1, rai halai uma 4, Munisípiu Ermera anin sobu-uma 22, rai halai estraga uma 1, Munisípiu Likisa anin sobu-uma 7, rai halai estraga uma 2, Munisípiu Viqueque anin sobu-uma 42 no ahi-han-uma 2, Munisipiu Manufahi anin sobu-uma 4, ahi-han-uma 2, Munisipiu Lautem anin sobu-uma 57, Munisipiu Baucau anin sobu-uma 26, bee sa’e uma 2, ahi-han-uma 1 no Illa Atauro anin sobu-uma 3.
“Daudaun ne’e komandu Autoridade Protesaun Civil ne’ebé destakadu iha Munisípiu ho nia parseiru relevante fornese asistensia emerjénsia ba familia afetadu sira ba dezastre naturais hanesan ai-han no laos ai-han (Food item & non-food item). Nune’e Komandu Operasional Autoridade Protesaun Sivil Munisípiu kontinua halo levantamentu detaillu kona-ba sasan ne’ebé estragu no lakon.” Dehan nia
Nia salienta tan katak Autoridade Protesaun Sivil hamutuk ho parseru sira ne’ebé desloka iha Munisipiu halo atribuisaun emerjensia no rekooperasaun tuir dadaus klasifikasaun ba iha kazu dezastre bazeia ba lei no 7/2021 20 de juñu, ho tipu dezastre ne’ebe akontese.
Esplika liután katak Autoridade Protesaun Sivil halo kedas levantamentu dadus depois no reverifika fila-fali uma ne’ebé hetan estragus ba dezastre naturais tama iha tipu estragu total ka naton, nune’e sei publika fali iha tempu badak atu bele halo rekooperasaun ba uma sira ne’ebé hetan estragu totál. Husu mós ba populasaun tomak atu matan-moris neon-nain nune’e bele hadook-aan husi kauza dezastre naturais.
Reportajen : Nélia
Foto : Domingas
