ME Fó Pose ba Porfesores Bolsa Kandidatu Hamutuk 206 Husi Minisípiu 13

Dili, 01 Abril 2025 (Média Democracia) – Ministeriu Edukasaun (ME) hamutuk ho Komunisaun Funsaun Publika (KFP) realiza serimonia kona-ba termu asseitasaun no pose ba profesores sira rekrutadu bolsa kandidatu ba faze da haat nian, nune’e bele desloka ba primariu no pre-primariu iha Munisípiu ida-idak nian iha Timor-Leste.

Sekretáriu Estadu Ensinu Sekundáriu Jerál no Ensinu Sekundáriu Tékniku Vokasionál Domingos Lopes Lemos hateten, iha diskursu ohin marku signifikativu ida ba Ministeriu Edukasaun iha programa IX Governu Konstitusionál kontente tebes ho prezensa husi Vise-Primeiru Ministru iha serimónia ida-ne’e.

Serimónia ida-ne’e marka Tomada Pose ba Profesór na’in 206 ne’ebé rekrutadu ba Ensinu Pré-Eskolár (EPE), momentu ne’ebé iha importánsia boot ba progresu edukasionál iha ita-nia rai doben Timor-Leste.” Dehan Sekretáriu Estadu Ensinu Sekundáriu Jerál no Ensinu Sekundáriu Tékniku Vokasionál Domingos Lopes Lemos

Nia hatutan profesór ne’ebé simu pose hatudu kompromisu liuhusi kompleta formasaun anteriór komprensivu no konteúdu esensiál hanesan kurríkulu EPE, lejislasaun no baze legál EPE, estatutu funsaun públika, protesaun ba labarik, pedagojia no jestaun klase, literasia no numerasaun, teknolojia informasaun no komunikasaun (TIK), pedagojia no jestaun klase, Literasia numerasaun.

“Preparasaun ida-ne’e reflete kompromisu Ministériu Edukasaun nian ba kualidade no futuru ita-nia edukasaun, hodi asegura katak profesór sira ne’e bele kontribui ba ita-nia oan sira-nia dezenvolvimentu. Edukadór sira-ne’e mai husi Munisípiu hotu-hotu iha rai-laran, hatudu esforsu koletivu ida atu lori edukasaun ho kualidade ba territóriu nasionál tomak.” Dehan nia

Nia afirma tomada de pose ba profisionál edukasaun dedikadu sira-ne’e nu’udar pasu importante ida hodi hametin sistema edukativu, hodi reprezenta faze foun ida iha sira-nia moris no avansu promisór ida ba edukasaun pré-eskolár.

“Profesór iha responsabilidade atu forma hanoin sira, inspira fuan sira no haburas estudante ida-idak nia potensiál ne’ebé laiha limite, hanesan temi ona antes. Misaun ida-ne’e onradu no nakonu ho dezafiu, maibé nakonu ho rekompensa. Ita-boot sira maka parte fundamentál sira iha harii ambiente aprendizajen ida ne’ebé seguru, inkluzivu no estimulante, ne’ebé respeitu no buka koñesimentu buras iha labarik ida-idak ne’ebé tama iha ita-nia sala aula sira.” Nia haktuir

Nia informa atu hahú jornada ida-ne’e, hanoin-hetan importánsia kolaborasaun nian. Tanba edukasaun nu’udar esforsu koletivu ida, ne’ebé envolve la’ós de’it profesór sira, maibé mós família uma laran sira, komunidade sira no ajente hotu-hotu sosiedade nian.

“Profesór sira ne’ebé ohin simu pose, ha’u nia parabéns kontente liu atu simu kapítulu foun ida-ne’e nakonu ho realizasaun sira no dezafiu sira ne’ebé ultrapasa ho entuziazmu no reziliénsia. Hanoin katak liu fali de’it fó koñesimentu, ita iha oportunidade atu inspira no forma futuru líder no sidadaun sira nasaun ida-ne’e nian.” Nia afirma

Nia relata Ministériu Edukasaun reforsa ninia kompromisu atu apoia edukadór hotu-hotu iha trajetória ida-ne’e nia laran, hodi serbisu hamutuk atu asegura ambiente di’ak liubá aprendizajen no kreximentu ita-nia estudante sira-nian. Agradese ba ema hotu ne’ebé marka prezensa, tanba sai sasin ba kargu importante ida-ne’e iha edukasaun iha Timor-Leste.

Iha fatin hanesan Prezidente Komisaun Funsaun Publika (KFP) Agostinho Letêncio de Deus hateten, orgullu tebes lori KFP nia naran, mai akompaña no presta mós testemuña ba profesores foun sira ne’ebé ingresa liuhusi rekrutamentu ba bolsa kandidatu dahaat nian.

“Ita sei koloka profesores foun ba eskola ne’ebé lokaliza iha territóriu nasionál. Ho eventu ne’e, iha parte ida, Administrasaun Públika Timor-Leste rejista tan konkista ida iha ámbitu rejuvenasimentu mákina Administrativa Estadu nian no iha parte seluk, konstitui pasu estratéjiku no oportunidade tebes atu avansa ba introdús polítika reforma obrigatóriu iha Administrasaun Públika.” Dehan Prezidente Komisaun Funsaun Publika (KFP), Agostinho Letêncio de Deus

Nia hatutan iha kontestu ida ne’e ohin ho serimónia termu aseitasaun no pose ba pesoál ho totál hamutuk 206 ba karreira dosente reprezenta aumentu ida tan em termos de kuantidade, soma ho ingresu ne’ebé hala’o iha fulan hira ba kotuk, ne’ebé atinje somatóriu totál mais de 1800 novos profesores mak ingresa ona liuhusi bolsa kandidatu.

“Hodi KFP hato’o parabéns no votu-de-susesu iha ita-boot sira ho okaziaun ida ne’ebé ingresa iha karreira dosente Termu aseitasaun no pose ne’ebé ohin hala’o hatudu katak ita-boot sira hola parte ona ba mákina Administrativa Estadu nian.” Dehan nia

Nia afirma nafatin dezafia ita-boot sira, iha dezempeñu ida ne’ebé extraordinariu, hasa’e boa vontade, responsabilidade no efetividade hodi kontribui ba meta iha setór Edukasaun nian. Ho nune’e, Timor bele riku liután iha kualidade, kuantidade no espesialidade sira Edukasaun nian, ba Timor nia di’ak

Iha sorin seluk reprezentante profesor bolsa kandidatu Juvinal Lay Sarmentu hateten, sente kontente tebes tanba bele hetan oportunidade ida ne’e husi Ministeriu Edukasaun liuhusi Komisaun Funsaun Publika ba futuru bele sai aliserse ba estudante oan sira iha rai doben ida ne’e

Ha’u hanoin kona-ba serimonia ba professores ne’ebé simu tomada de pose husi Ministeriu Edukasaun hatudu legalidade ida bainhira ita hetan kolokasaun ka transforma husi edukasaun. Bainhira ha’u simu ona kna’ar ida ne’e ba futuru prontu servi saida de’it maka akontese iha ha’u nia profisaun hanesan profesor.” Dehan reprezentante professor Juvinal Lay Sarmentu

Nia hatutan bainhira simu ona kna’ar ida ne’e sente seguru tebes tanba hanesan Timor-oan tenke simu saida mak governu ninia expresa, tenke simu ho resposabilidade tanba servi Timor-oan laos servi ema nasaun seluk nian.

Esplika liután tuir dadus ne’ebé atu kolaka professore foun sira kada Munisípiu husi Munisípiu Aileu total 17 no Munisípiu Ainaro 3, Munisípiu Baucau 12, Munisípiu Bobonaru 23, Munisípiu Covalima 10, Munisípiu Dili 4, Munisípiu Ermera 25, Munisípiu Lautem 36, Munisípiu Liquisa 18, Munisípiu Manatutu 7, Munisípiu Manufahi 25, Munisípiu Viqueque 18 nomos rejiaun espesial Oe-cusse 8, total hamutuk 206 ba profesór kandidatu foun sei koloka tuir area tolu hanesan, Extremamente Remota, Muitu Remota no Remota.

Reportajen : Nelfiano

Foto : Nelfiano

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *