Dili, 29 Setembru 2025 (Média Democracia) – Organizasaun Mundial Saude OMS iha Timor-Leste realiza atividade ho tema kona-ba seguransa pasiente nian husi inisíu mai ita promesa ba labarik sira iha Timor-leste hodi hakbesika ba ospital hodi hadok-an husi moras.
Reprezentante OMS ba Timor-Leste Arvind Mathur hatete iha momentu ne’ebá hein katak traballadór saúde sira sei tau matan ba sira ho seguru no halo sira bele saudavel fila-fali. Maibé dala ruma, kuidadu ne’ebé tuir lolos kura sira bele mós hamosu prejuízu
“Iha mundu tomak, pasiente husi na’in 1 too 10 hetan prejuízu bainhira hetan kuidadu saúde. Ba bebé foin moris no labarik ki’ik sira, risku ne’e bele sai aas liután. Labarik ki’ik sira, labele ko’alia sira-nia isin iha reasaun ne’ebé la hanesan ba ai-moruk no prosedimentu médiku sira. Iha nasaun sira ne’ebé kiak liu, númeru sira aas liu to’o ema na’in 4 husi ema na’in 100 ne’ebé mate tanba kuidadu saúde ne’ebé la seguru.” Dehan Reprezentante OMS ba Timor-Leste Arvind Mathur
Reprezentante OMS hatutan iha númeru sira ne’e signifika katak família barak mak hasoru moras no mate tanba prejuízu ne’ebé tuir lolos bele prevene. Liu metade husi prejuízu hotu-hotu iha kuidadu saúde bele evita kazu barak husi erru bainhira fó ai-moruk ba pasiente.
“Ita halibur hamutuk iha Loron Mundiál ba Seguransa Pasiente nian, iha loron 17 Setembru. Tinan ida-ne’e, ita foka ba buat ne’ebé folin boot liu iha ita-nia leet ita-nia oan sira. Tema ba tinan ne’e “Pasiente nia seguransa hahú husi inísiu” fó hanoin mai ita katak ita-nia knaar hahú iha labarik ida nia iis dahuluk no kontinua too sira-nia tinan inísiu, liu-liu husi moris mai to’o tinan neen.” Hatutan Reprezentante OMS ba Timor-Leste
Reprezentante OMS afirma programa ida ne’e importante tebes mai Timor-Leste rai sei joven no nakonu ho promesa. Promesa ne’e iha labarik ki’ik sira. Husi inísiu moris ne’ebé saudavel maka baze ba nasaun nia futuru maibé sira nia vulnerabilidade ne’e akontese duni.
“Labarik sira la’ós adultu sira-nia isin maneza ai-moruk ho maneira ne’ebé diferente. Doze sira tenke kalkula ho kuidadu tuir pezu. Presiza ekipamentu no fasilidade ho medida labarik nian ne’ebé halo tuir sira-nia nesesidade. Labarik ida labele esplika nia sintoma ka kestiona desizaun ne’ebé halo ba sira. Maibé epende ba adultu sira, inklui traballadór saúde, inan-aman no kuidadu-na’in sira, atu ko’alia konabá sira-nia preokupasaun.” Afirma Reprezentan OMS
Nia salienta protesaun ida sala hanesan fó ai-moruk ne’ebé sala, infesaun sira husi kuidadu saúde, tarde bainhira halo diagnóstiku, ka falta ekipamentu ba labarik sira bele hamosu prejuízu ne’ebé dura ba labarik sira-nia moris tomak. Tanba ne’e maka seguransa pasiente nian maka responsabilidade ida ne’ebé fahe ba parte hotu.
“Ita-nia médiku enfermeiru no jestór ba fasilidade saúde nian ne’ebé dedikadu mai ita multiplika kompromisu ba protokolu seguransa hodi halo verifikasaun fila-fila (double checking) ba ai-moruk no alerzia hotu-hotu, verifika pasiente nia identidade, prevene infesaun tenke adapta kuidadu ba labarik tuir sira-nia idade, pezu isin, dezenvolvimentu no kontestu.” Salienta Reprezentante OMS ba Timor-Leste Arvind Mathur
Nia informa inan-aman kuidadu-na’in sira laos de’it ema ne’ebé observa labarik sira-nia viajen saúde nian, hola parte mós iha ekipa kuidadu saúde nian. Sai Ita nia oan nia kampeaun ba sira-nia seguransa. Husu nafatin pergunta ai-moruk ida-ne’e kona-ba saida husu bele esplika nia prosedimentu se buat ruma la loos, ko’alia sai importante ba labarik ki’ik sira-nia moris
“Husu ba líder sira atu fó prioridade ba investimentu iha infraestrutura saúde ne’ebé amigavel ba labarik sira. Ida-ne’e signifika asegura katak klínika iha ekipamentu ne’ebé loos, pesoál sira hetan treinamentu ba kuidadu saúde labarik nian no sistema dadus ne’ebé forte iha fatin atu aprende no prevene erru sira. Seguransa pasiente nian tenke hola parte iha estratéjia saúde nasionál.” Infroma Dehan Reprezentante OMS
Nia relata komunidade no edukadór sira hamutuk ajuda malu atu harii kultura koñesimentu ba saúde nian. Hanorin sinál alerta ba moras sira nian, haree fornesedór kuidadu saúde sira hanesan parseiru ne’ebé bele fó konfiansa no ajuda hakotu estigma atu nune’e buka kuidadu saúde sente normál no sai hanesan sinál forsa nian.
Esplika liután Loron Mundiál Seguransa ba Pasiente vizaun ba Timor-Leste inan hotu-hotu, bele fó konfiansa hodi entrega sira-nia oan ne’ebé foin moris moras ba traballadór saúde ho konfiansa tomak hanesan iha-ne’ebé postu saúde no ospitál hotu-hotu tenke ekipadu, iha pesoál no dezeña atu proteje labarik ki’ik sira husi perigu
Reporatjen : Nelfiano
Foto : Media OMS
