Dili, 11 Marsu 2025 (Média Democracia) – Rede Feto Timor-Leste (RFTL) hamutuk ho parseiru dezenvolvimentu sira selebra loron feto internasionál ho tema “Ba Feto no Labarik Feto sira hotu, Direiru, Igualdade no Hakbi’it”, iha ámbitu ne’e mós Rede Feto Timor-Leste selebra nia aniversáriu ezisténsia ba dala 25 ho tema “Reafirma Komprimísiu Luta ba Direifu Feto nk Labarik, Igualdade Jéneru no Hakbi’it Jerasaun Feto Sira Tuir Mai”.
Prezidente Konsellu Diretória Ezekutiva Rede Feto Timor-Leste Zélia Fernandes iha nia intervensaun hato’o onra ba Parseiru Dezenvolvimentu, konvidadu no partisipante sira hodi hamutuk ho Rede Feto selebra loron feto internasionál nomos aniversáriu RFTL nian ba dala 25, maske loron servisu mas sei soe tempu hodi partisipa.
“Komemorasaun loron Internasional Feto ba tinan ida ne’e nomos selebrasaun 25 anus Rede Feto Timor-Leste nu’udar sesaun importante ba inan feton, bin alin no oan feto sira, nune’e ba Rede Feto Timor-Leste nu’udar Organizasaun sumbriña ne’ebé hamahon organizasaun 46 ba susesu no dezafiu ne’ebé ita hasoru iha ita-nia jornada ida ne’e.” Dehan Prezidente Diretora RFTL iha nia intervensaun Tersa ne’e iha salaun Apuramentu CNE Dili
Iha komemorasaun loron Feto Internasionál feto no aniversáriu Rede Feto Timor-Leste ba dala 25 ne’e, RFTL rekoñese papél no kontribuisaun feto hotu-hotu nian tantu iha rural nomos nivel nasional no internasional tomak.
“Ita hatene katak feto nia papél importante tebes atu asesu dezenvolvimentu ba povu no rai ida ne’e nian, ita-nia realidade hatudu momos mai ita katak feto halo papél importante iha luta da libertasaun nasionál, nune’e kontinua fiar metin katak feto sei dedikadu nafatin hodi kontribui ba dezenvolvimentu ida ne’ebé inkluzivu no sustentavel.” Nia dehan
Iha komemorasaun tinan ida ne’e relembra hikas progresu no susesu lubun ne’ebé Rede Feto Timor-Leste ultrapasa maibé halo mós reflesaun forte ida kona-ba dezafiu no obstákulu sei hasoru ohin loron.
Kontente hodi selebra Feto Timor-Leste nia dadus makas iha enkuadramentu legal hanesan parte ida hodi promove partisispasaun feto nian iha parte hotu-hotu no fó protesaun ba feto sira, maibé iha sorin seluk ita preokupa no triste ho situasaun atuál ne’ebé ita ho feto maluk sira no labarik feto sira sei hasoru
“Feto sira kontinua luta naruk ba ejiji sira-nia direitu igualdade no desigualdade, luta feto nian presiza atu hetan respeita, konsiderasaun no rekoñesimentu ba sira-nia papél no kontribuisaun, RFTL rekoñese iha ita-nia rai hetan situasaun ne’ebé ikus-ikus ne’e ladun diak.” Nia hatutan
Akontese iha parte saúde nian katak iha Ospitál Nasionál Guido Valadares ne’ebé falta eletrisidade, bee moos, liuliu eletrisidade ne’ebé rezulta bebé foin moris presiza inkubator hakotu is, ne’e sériu tanba tinan 2025 ona ospitál boot hanesan HNGV eletrisidade no bee mós la sufisiente.
Nia afirma katak liuhusi konferénsia munisipál sira ne’ebé liu ona, deskobre postu saúde, sentru saúde sira sei falta medikamentu, falta ekipamentu, falta médiku, falta infraestrutura bázika sira hanesan eletrisidade no bee moos.
“Hanesan inan feton ida hateten iha konferénsia munisipál katak ami atu halai ba sé los hodi buka tratamentu ba ami-nia saúde, ita hotu-hotu feto ka mane katak dezenvolvimentu ba rai no povu ida ne’e sei unidade duni atu aselera, maibé ita tenke sukat mós ho alvu ema, tenke sura katak ema mak sai sentru ba dezenvolvimentu mesmu nune’e ita asiste eviksaun ne’ebé akontese iha Dili laran ho matan been inan sira halerik tanba lakon hela fatin, lakon rendimentu no ninia oan sira tenke muda eskola.” Nia afirma
Ema hotu asisti katak iha atuasaun sira ne’ebé forsada ba feto sira hanesan iha Baucau no iha Dili laran liuliu hanesan feto maluk sira tenke simu perguntas no insultu podér hasoru sira, estudante sira sei falta profesores no profesores balun sei hela iha sela polísia tanba hakarak fó sira-nia kontribuisaun hodi hanorin ita-nia labarik sira, maske nune’e ema hotu hatene katak feto sira menus liu asesu ba rai ka na’in ba rai atu bele fasilita sira ba kréditu, ida ne’e mós sai hanesan deskobrimentu ne’ebé hetan husi konferénsia Munisípiu sira, nune’e RFTL prioritiza ona iha plataforma asaun ne’ebé sei entrega ba iha parte governu atu haree asaun konkreta no saida mak presiza responde.
Iha eventu ida ne’e mós Rede Feto Timor-Leste sei entrega dokumentu plataforma ba periodu 2025 to’o 2029 hafoin halo redasaun finál depois de kongresu, ne’ebé entrega ofisiál ona depois de kongresu maibé dokumentu finál ne’ebé halo redasaun ba tetun nian.
Iha diskursu Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál Expeditu Loro Dias Ximenes nu’udar mós Sekretária Estadu ba Igualdade Jéneru Interinu hatutan, Loron internasional ba feto hanesan selebrasaun kona-ba feto nia susesu no ateru ba igualidade jéneru, ne’e mak oportunidade hirak ne’e atu fó hondra ba feto nia kontribuisaun ne’ebé boot iha nia moris tomak.
“Loron ualu fulan marsu mak eventu importante ba Timor-leste no ba mundu tomak hodi selebra loron internasional ba feto no selebra tinan 30 selebrasaun no plataforma asaun ne’ebé mosu iha konferensia mundial feto nian iha sekin, Plataforma ba asaun ida ne’e asina husi nasaun atus ida ualu nulu-resin sia (189) iha tinan 1995 sai tiha politika programa investimentu ba impaktu no preokupasaun ba iha feto nia moris tomak.” Nia hatete liuhusi diskursu iha selebrasaun loron Feto Internasional
Nia dehan feto nia preokupasaun iha moris tomak hanesan edukasaun, formasaun saúde, violénsia ba livru jéneru, ekonomia poder no foti desijaun mekanizmu konstituisional direitu média no sira hotu, tan ne’e ohin rede feto Timor-Leste halibur entidade hotu atu selebra loron Internasional feto nian no aniversariu ba tinan 25.
“Oportunidade ida ne’e atu fó hondra ba feto Timor-leste, sira nia luta, sira nia susesu, kontra no hondra ba ita nia rai Timor-leste, loron ida ne’e loron selebrasaun ba rede feto tomak, feto sira hatudu ba ita hotu katak sira bele, forsa la’o ho benefisiu, maske iha dezafiu maibé ita hotu hatene sei iha futuru ne’ebé boot sira hasoru ba dezenvolvimentu atu muda nia igualidade maibé nafatin hasoru ho kbiit tomak ne’ebé ita iha.” Nia dehan
Iha protesaun legal kona-ba inan feto sira iha tinan 1995 iha levantasaun ruanulu resin-rua (22) mak antes protesaun legal hafoin iha tinan 1586 ne’e iha situasaun konvida nasaun sira hotu hamutuk 193 no inklui nasaun Timor-leste, ne’ebé involve iha violensia domestika hasoru feto.
Iha biban ne’e Embaixadór Uniaun Europeia March Fiedrik haktuir katak, nia hetan onra husi nasaun liuhusi prezensa sekretáriu estadu igualdade no Rede Feto ne’ebé nesesária no susar atu imajina luta ba direitu feto nian iha nasaun ida ne’e.
“Ita-boot sira nia prezensa importante tebes hodi luta ba ukun rasik-an no agora kontinua luta
ba sira nia direitu no mudansa sosial husi rejimentu sira, Orguliu papel ita-boot nia siklu foun no aumenta mós labarik feto sira, ida ne’e hanesan atinjimentu boot id aba feto sira nia luta.” Dehan Embaixadór Uniaun Europeia
Nia dehan liuhusi apoiu ne’ebe fornese iha tinan ida nia laran ba nasaun seluk inklui Timor-Leste tuir rekrutamentu ho argumentu hatudu katak tinan barak luta ba feto sira iha rai ida ne’e.
“Iha ona kongresu iha tinan hirak nia laran maibé Timor-Leste nia deklarasaun hatudu katak iha avaliasaun nasional fó ona formasaun tinan ruanulu resin-haat, no agora feto balun hetan ona poder iha parlamentu maske ida ka rua deit, maibe ne’e hanesan atinzimentu signifikativu.” Nia haktuir
Entretantu iha selebrasaun Loron Feto Internasionál nomos Komemorasaun Aniversáriu Rede Feto Timor-Leste ba dal 25 ne’e hetan partisipasaun husi Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál Expedito Loro Dias Ximenez, aumesmu tempu nu’udar Sekretáriu Estadu Igualdade Interinu, Embaixadór Uniaun Europeia iha Timor-Leste, Reprezentante Xefe Casa Sivíl Prezidénsia Repúblika, Eis-Primeira Dama, Eis Deputada sira, Fokupers, Sosiedade Sivíl, Parseiru dezenvolvimentu no seluk tan
Reportajen : Estefania
Foto : Estefania
