Dili, 24 Marsu 2025 (Média Democracia) – Sosiedade Sivil organizasaun naun governamental AJAR husu ba governu atu hadia politika internu antes adere ba ASEAN.
Iha entrevista ho reprezentante Sosiedade Sivil Timor-Leste Inocensio de Jesus Xavier hateten, Sosiedade Sivil hanesan organizasaun naun governamental ida ne’ebé nu’udar parseiru kritiku no estratejiku ba governu husi lei ida ne’ebé fó kbiit ba Sosiedade Sivil mak Lei no 5/2005 konsidera sosiedade sivil nu’udar parseriu ba estadu karik estadu konsidera sosiedade sivil hanesan parseriu estratejiku ba governu no estadu ida ne’e labele adere ba Asean.
“Razaun saida mak sosiedade sivil husu govenu atu labele lalais adere nasaun Timor-Leste ba sai membru asean tanba iha razaun primeiru mak ita koalia kona-ba ita seidauk halo reazustamentu ba ita-nia kuadru legais, razaun segundu mak ita-nia politika nasional sira seidauk lao ho lolos, agora ita haree ba iha fronteira ita seidauk iha politika ida ne’ebé diak ka klaru iha planu barak ona, maibé ita seidauk haree modalidade politika seguransa ne’e seidauk lao ho lolos sei iha vulnaveridade, seluk fali ita haree ba iha kestaun infraestrutura nomos rekursus umanu nian, ita haree ba iha rekursu umanu nian ita koalia iha aspetu formal no informal kestaun formal ne’e ita koalia ba iha nivel estadu nomos nivel governasaun kapasidade institusional kada Ministeiru sira intende ona pilar hirak ne’ebé mai husi Asean ne’e ka lae, haree fali husi nivel funsionariu baibain to’o ba iha Ministru sira nomos instituisaun sira ne’e hatene ona kona-ba Asean ka seidauk, segundu ita hare fali ba iha kapasidade orsamentu iha nasional sira, tanba ita tama Asean ne’e nu’udar modalidade kompetativu, laos oportunidade maibé modalidade kompetativu rekursus umanus.” Dehan reprezentante Sosiedade Sivil Timor-Leste Inocensio de Jesus Xavier
Nia hatutan haree fali ba iha infraestrutura ne’e maka haree ba iha setor dezenvolvimentu ne’ebé lao iha nasaun ida ne’e hanesan setor saude, edukasaun, estrada, bee moos nomos seluk tan dezenvolvimentu hirak ne’e lao ona ka seidauk, klaru katak Timor-Leste besik ona adere ba Asean, maibé presiza hadia setor hirak ne’ebé ohin mensiona.
“Sosiedade sivil laos iha hanoin atu la aseita Timor-Leste tama Asean, maibé sosiedade sivil husu atu ita prepara ita-nia-an hodi bele sai membru ba asean, antes atu sai membru asean ita tenke haree lai Asean ne’e hanesan oportunidade ka hanesan dezafius, tanba saida mak sosiedade sivil husu ba governu atu hadia uluk kapasidade internu, hadia mós pilar sira ne’ebé iha, se loos ona entaun to tempu ruma ita projeta lai ba tinan hirak tuir mai mak ita bele sai hanesan membru ba Asean.” Informa reprezentante Sosiedade Sivil Timor-Leste Inocensio de Jesus Xavier
Nia informa husi sosiedade sivil nota katak governu ne’e hakarak Timor-Leste sai lalais membru Asean, maibé la hatene katak dezenvolvimentu hirak mak seidauk lao ho diak, klaru katak geografikamente Timor-Leste lokaliza iha zona sudeste asiatiku maibé prosesu dezenvolvimentu ne’ebé ohin temi ne’e mak seidauk merese para Timor-Leste atu sai membru Asean, tan ne’e hanesan sosiedade sivil husu nafatin ba governu atu resolve lai problema internu iha rai ida ne’e, depois mak bele adere ba Asean.
Reportajen : Domingas
Foto : Domingas
